Pealelend. Al Paldrok

Reet Varblane

Olite järjekordsel Ameerika turneel, teie performance’i-festivalidest osavõtu maratoni tuleb vist juba niiviisi nimetada. Kuidas läks?

Al Paldrok, festivali „Mitmekesine universum” („Diverse Universe”) korraldaja: Suurepäraselt. Non Grata performance’i-grupp koosseisus Anonymous Boh, Devilgirl Eestist ja Techno Animal Prantsusmaalt ühines Ameerika Ühendriikides NG New Yorgi liikmetega ja esines 21. veebruarist kuni 8. aprillini New Yorgis, Chicagos, Houstonis, Detroitis. Seekordse tuuri põhiraskus oligi New York, lisaks nädalased kõrvalepõiked Chicagosse, Houstonisse, Texasesse ja Detroiti. Manhattanil toimus meie endi korraldatud nelja päevane festival „Mitmekülgne New York” („Diverse New York”) East Village’i Dino Eli Gallerys, Exit Artis 10. avenüül pidasime viis päeva järest loenguid ja viisime läbi töötubasid, mis kulmineerusid mastaapse grupi-performance’iga kümnete kunstnike osalusel, Lamber Artis olime performance’i-festivalil. Esinesime veel Brooklyni Broadwayl New Yorgi ainsas puhtalt performance’ile spetsialiseerunud Grace Exhibition Space’is. Seal esitleti ka uhiuut 352-leheküljelist raamatut „Non Grata – Art of The Invisibles – Nähtamatute kunst nr 3”, hõbedast tegevuskunstipiiblit, mis sisaldab rühmituse Non Grata Euroopas, Ameerikas ja Aasias aastatel 2008–2011 tehtu ülevaate. Chicago Defibrillatori performance’i-galeriis avasime oma näitusinstallatsiooni „Müstilised uksed” („Mysterious Doors”). Non Grata performance’i „Force Majeure” tarvis linnaluba ei saadud, publik transporditi kollase koolibussiga Princessi galeriist salajasse kohta linna industriaalkeskkonnas. Kohalik ajaleht The Visualist valis NG „Force Majeure’i” Chicago laupäeva parimaks sündmuseks (Most Valuable Event) ja Bad At Sports’i nimekirjas olime nädalavahetuse arvestuses teisel kohal. Pidasin loenguid Chicago School of the Art Institute’i Michigan Buildingus, mis on kohalike asjatundjate arvates üks paremaid Ameerika kunstikoole. Kutsujaks oli Roberto Sifuentes¸ legendaarse mehhiko-indiaani-ameeriklaste grupi Pocha Nostra üks asutajatest. Houston oli tõeline ulme. Texase festival „Üksildase tähe tegevuskunsti-plahvatus” („Lone Star Performance Explosion”) põhjustas kohalikus keskkonnas absoluutse loomingulise plahvatuse – publiku ja esinejate energiavahetus ja pinge oli võimas. Hoolimata nii ida- kui ka lääneranniku intellektuaalide skepsisest Texase suhtes, on see just paik, mis aktiivkunsti kõige enam vajab ja ühtlasi ka motiveerib. Detroit, MotorCity – inimtühi koloss ja kriminaalstatistika edetabeli tipus uhkeldav kunagine autopealinn on taas pildile tulemas. Seal saab osta viiekordse maja 20 000 dollariga ja lähitulevikus suunduvad sinna New Yorgi kõrgetest hindadest tüdinenud loovinimeste hordid.

Kas tänavustes tegevuskunsti ettevõtmistes oli midagi erilist või kulges kõik juba sissesõidetud rada pidi? Mida niisugune maraton sulle (ja kogu teie grupile) annab?

Maailm on liiga lai ja aega liiga vähe, et kulgeda sissetallatud radu. Tegime kokku üle paarikümne performance’i ja vaid Grace Exhibition Space’is olime enne esinenud, kõik teised kohad olid esmakordsed. „Universum” on eksperimentaalne ruum ja kunst on loominguline protsess, mis on pidevas liikumises. Performance on vähemalt Non Grata puhul konteksti- ja kohaspetsiifiline ning see nõuab pidevalt ka uut keskkonda ja inimesi. Iga performance toob uusi inimesi, iga esinemine tekitab mitu uut ja nii see protsess kulgeb nii Ameerikas, Aasias kui ka Euroopas. Ameerika Ühendriigid on oma mitmekülgsuses, mastaabis ja ühekeelsuses suurepärane tegevuskunstipolügoon, viitsütikuga pomm, mis lausa ihaleb päästikut. Ja me oleme rõõmuga valmis sellele vajutama.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming