Pealelend: Helen Melesk, fotomessi projektijuht

REET VARBLANE

Telliskivi  loomelinnaku Roheline saal oli oktoobri esimesel nädalavahetusel 3. – 5. X fotokunstnike ja nüüdisfotokunsti armastajate-huviliste päralt.

Viiendal fotomessil olid vaadata-osta kahekümne seitsme (foto)kunstniku tööd. Kolme päeva jooksul jagati eksponeeritud tööde kohta selgitusi, sai kuulata loenguid, kohtuda kunstnikega, osaleda töötubades. Nii on Eesti fotomess ikka käinud. Tänavuse fotokunsti messi projektijuht oli Helen Melesk.

Mida pead korraldajana tänavuse fotomessi kõige suuremaks õnnestumiseks ja mida läbikukkumiseks?
Helen Melesk: Plusspoole pealt toon välja publikurohkuse: kolme päeva jooksul külastas messi ligi 1500 inimest. Suur oli huvi publikuprogrammi, töötubade ja giidituuride vastu. Vaatajaid on aasta-aastalt juurde tulnud ja see rõõmustab.
Põhiväljapaneku kõrval oli seekord väljas Soome fotokunstiraamatute näitusmüük, sellega kaasnes loenguprogramm. See oli omamoodi jätk kaks aastat tagasi eksponeeritud fotoraamatute näitusele ja  järgmise aasta fotokuu eeltutvustus. 2015. aastal on plaanis suur Soome nüüdisfotokunsti väljapanek Tallinna Kunstihoones. Üllatavalt populaarseks osutus koostöös arhitektuurikeskusega läbi viidud välkloeng „Arhitektuur pildis. Pilt arhitektuuris” Vaba Lava ruumides.
Tänavu võisid osaleda kõik, kes tahtsid esitada messile oma fotod. Valiku langetas žürii koosseisus Indrek Grigor (Tartu Kunstimaja), Liina Siib  (Fotokunstnike Ühendus), Jaana Jüris ja Neeme Külm (Valge Kuup) ning Rowan Geddis (Londoni Gasworks).

Kuidas hindate messi publikut ja müügiedu?
Rõõmustan külastajate arvu, aga ka selle üle, et meie publikul on fotokunsti vastu tõsine huvi. Müügiedust kahjuks rääkida ei saa. Ilmselt on oluline põhjus ikkagi see, et Eestis puudub nüüdiskunsti turg. Eks olemegi püüdnud messile saada kunstikogujaid ja -ostjaid, siiani pole see just õnnestunud. Kuna ei paista, et lähiaastatel kujuneks välja tugev eragaleriide süsteem, siis tuleb mõelda alternatiivsetele lahendustele. Selleks oleme teinud koostööd Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskusega.

Mida teha, et meil tekiks fotokunsti tarbija selle parimas tähenduses?
Eks tuleb hoolitseda järelkasvu eest. Esmakordselt kaasnes sel aastal põhiväljapanekuga haridusprogramm kooliõpilastele. Programmi koostaja ja läbiviija Margot Kask hindas tagasisidet väga positiivsena. Õpilased analüüsisid ja tõlgendasid fotosid innukalt ja leidlikult. Jääme ka edaspidi giidituuri ja kunstnikega kohtumiste-vestluste juurde.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming