Performance’is peab kõigel olema tähendus

Fideelia-Signe Roots

  “Port Performance’i” workshop Gdanskis 7. – 12. VIII

 

 

Workshop’i plakatit levitati kogu Poolas, see oli avaldatud kõigis olulisemates ajakirjades ja kleebitud isegi tikutopsidele.

 

Workshop’i idee autorid ja korraldajad olid rahvusvahelised performance’i-kunstnikud BBB Johannes Deimling ja Angelika Fojtuch. Deimling on 2004. aastast Eesti Kunstiakadeemia interdistsiplinaarsete kunstide õppejõud.

Gdansk on sadamalinn. Sadamalinnades vahetatakse kaupu, inimesi ja ideid. Väärtuste eksport performance’i kaudu oligi “Port Performance’i” keskne idee. Workshop toimus ajaloolises Stocznia laevatehases. Just siit algas 1980ndatel Lech Wałeşa juhtimisel vabadusliikumine. Siin toimusid streigid ja valati verd. Stocznia pole pelgalt muuseum, vaid töötab ka praegu: sellest ka, miks tehasevärav tavainimesele suletuks jääb. Turist tohib siseneda ainult Solidaarsuse keskusse, et vaadata näitust “On the Road of Freedom”. “Port Performance’i” workshop’il osalejad võisid eriloaga viibida tehase alal kas või öösel. Stocznia territooriumil on end koos töölistega sisse seadnud kunstnikud. Seal asub kunstnike koloonia (Kolonia Artystów) ning tegutsevad kaasaegse kunsti keskused Wyspa Instituut ja Modelarnia. Workshop’il osalesid kunstiakadeemiate tudengid Saksamaalt, Inglismaalt, Šveitsist, Poolast ja mina ainsana Eestist.

Grupp kogunes esimesel päeval Modelar­niasse. “Nüüdsest on teie jaoks kõigel tähendus,” rõhutas Johannes Deimling. Ees ootas nädala jagu intensiivset treeningut ja laupäevane avalik esitlus. Workshop põhines oma keha tundma õppimisel. Keha on performance’i-kunstniku tööriist. Keha saab panna tegema, mida tahes. Selle võib muuta vahendiks, et edastada mingit suuremat ideed. Keha võib olla sümbol. Harjutuste kompleksi, millega keha treenitakse, nimetab Deimling scriptwork’iks. Scriptwork on kehaga visandamine, sobides nii algajaile kui ka tegevkunstnikele igapäevaseks treeninguks. Scriptwork on grupitöö, mille käigus kehad omavahel kohtuvad ja suhtlevad, et üle saada kehaga seotud hirmudest. Treeningu põhielement on sirge rühiga seismine ja kõndimine ainult otse ja külgedele. Vilumuse kasvades lisatakse keerulisemaid elemente nagu paus, matkimine, kordus, kaugem vaateväli ja aeg. Nii mõnigi scriptwork’is osaleja võib avastada endas uusi võimalusi, aga ka hirme. Üks noormees tunnistas, et oli täiesti šokeeritud, kui üks neiu teda scriptwork’i ajal huultele suudles. Neiu soovitas suudlust mitte isiklikult võtta, sest ta olevat keha piire testinud. Järgmistel päevadel kaasasime tegevusse kõikvõimalikke esemeid, mille ruumis ümberpaigutamisega tekkis performatiivne installatsioon. Deimling andis meile ka individuaalseid ülesandeid, iga päev pidi igaüks eraldi tegema lühikese performance’i.

Lisaks treeningule õppisime poola keelt Angelika Fojtuchi koostatud sõnastiku abil. Käisime ka Gdanski naaberlinnas Gdynias, kus rannas performance’eid tegime. Rannapäev kujunes enda sisse vaatamise päevaks. “Mõelge, kunstnikud, mida teil on maailmale anda,” sõnas Deimling , asetades meie sõõri keskele kaks kala ning saiapätsi, mille omavahel vaikides ära jagasime. Hiljem jutustas igaüks loo oma elust. Kõigel oli tähendus.

Laupäevasel lõpuesitlusel, kuhu publik sai sisse nimekirja alusel, otsustasime alustada scriptwork’iga, millest kujunes performatiivne installatsioon. Kasutasime toiduaineid, igapäevaesemeid, mulda ja puuoksi. Seejärel tegi igaüks oma isikliku performance’i.

Olin avastanud kraana. See oli vana kraana, mida ei kasutatud, aga mille tippu sai ronida. Öösiti käisin kraanal pildistamas. Aina enam kummitas mind sõna “solidarność”. Näitus “Vabaduse teel” laevatehase väravas tekitas mõtte teha kraana tipus poliitiline performance. Idee oli seotud Eesti ja Poola ühise saatusega. Meie vabaduse lood on  sarnased. Kuna mu suureks kasvamise aeg langeb kokku N Liidu lagunemise ajaga, sai Poola ja Eesti ühine võitlus minu jaoks isikliku tähenduse. Nii keskendusin oma töös Poola lipuvärvidele: punasele ja valgele.

Laupäeval selgus, et kraanal ei tohtivat isegi meie, erilubadega kunstirahvas, ronida, aga Deimlingi poolest võisin teha illegaalse teose. Paraku lõppes kõik siiski teisiti ja nii tegin performance’i hoopis Modelarnia rõdult. Idee jäi samaks, aga 20 meetri asemel olin ainult kuue meetri kõrgusel.

Pingelise töönädala lõpetas kunstiprofessor DJ Klaman. Keskööl kinkisid Johannes Deimling ja Angelika Fojtuch mulle Fidel Castro sünnipäeva puhul tordi. Deimling käis välja lubaduse, et “Port Performance” hakkab toimuma paljudes sadamalinnades, järgmine juba jaanuaris 2007 Tallinnas. Suvel 2008 on workshop plaanis Havannas. Tahan teha performance’i koos Fidel Castroga. Oma nime tõttu saan loodetavasti tasuta lennupiletid. Kohvrid on juba pakitud, nüüd tuleb ainult Castrole teatada.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht