Preemiad pühendunud tegijatele

Kai Lobjakas

Eesti Tekstiilikunstnike Liidu aastapreemiate kandidaate ei olnud seekord küll kuigi arvukalt, kuid preemia pälvisid kindlasti suurepärased tegijad: Ene Pars ja Kadri Viires. Oma tegevuses on nad vägagi eri suunas liikunud, meeldiv ühisjoon on püsiv pühendumus. Kummagi puhul see tõenäoliselt ka naljalt ei  katke ega ammendu, sest valitud tee pakub üsna palju võimalusi.      

Ene Pars tegutseb kunstnikuna väga kindlas nišis, kujundades rahvuslikust tekstiilipärandist tänapäevaseid vormistusi. Ta on aastaid, ammu enne tenniseid ja kummikuid, rahvusmustreid interpreteerinud ja kaasaegsesse keelde tõlkinud. Selle peamine väljund on suurendusena mõjuvad detailid rahvuslike  tekstiilide värvi- ja mustrikooslustest lapitehnikas teostatud tekstiilidena. Tehniliselt filigraansena on ta omakorda eriliselt väärtustanud ja uuele tasandile viinud ka lapitehnika, tõstnud selle voodilt ja aksessuaari staatusest seinale iseseisvaks suuruseks. Meeldiv ongi see kombinatsioon: mulle on alati meeldinud nende tööde loomulikkus, isegi pretensioonitus ja samas suurepäraselt eksponeeritud dekoratiivsuse ja oskustöö ilmsuse aspekt.  Ene Parsi tööde näol on tegu ausa käsitööga kindlas ja rahvuslikku pärandit väga selgetes raamides tõlgendava loominguga. Tema tugevus seisneb selles, et ta on vältinud nii ohtralt ekspluateeritud tekstiilse rahvusliku pärandi temaatika puhul libastumist imala ja pateetilise käsitluse teele, teinud seda veenvalt ja mõjuvas võtmes.       

Tekstiilikunstnik Kadri Viires on tuntud ka ekspeditsioone korraldava Eesti kunstiakadeemia soome-ugri uurimisprogrammi juhi ja õppejõuna. Ta on oma huvikeskme ja pilgu suunanud peamiselt ida poole, Siberisse, mis on eestlastele olnud vastuoluline, enam kui sajanditaguse väljarändamise, aga ka küüditamise paik. Möödunud aastal viis Kadri Viires tänapäeva Eesti tekstiili seni selles valdkonnas peaaegu kaardistamata piirkonda, Siberi  Krasnojarski krai kolme suuremasse linna: Krasnojarskisse, Divnogorskisse ja Atšinskisse. Viirese kureeritud näitused lõid sellega kindlasti pretsedendi nii Eesti kui Venemaa selle piirkonna jaoks. Krasnojarski Surikovi-nimelises riiklikus kunstimuuseumis avati samas ka Kadri Viirese ja rahvaluule arhiivi vanemteaduri Anu Korbi koostöös valminud näitus „Siberi eestlased”. Kadri Viires on ka varem koostanud mitmeid eesti tekstiilikunsti väljapanekuid  Eestist väljaspool, seda tutvustava ja vahendava kuraatorina on tema valik olnud kindlasti igati põnev ja hinnatav. Lisaks eelmainitud preemiatele tunnustati ka kahe Eestis edukalt tegutseva tekstiiliharidust andva kooli Eesti Kunstiakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiilieriala entusiastlikke eestvedajaid Mare Kelpmani ja Aet Ollisaart.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming