Saalomon ja Raul

Jaak Jõerüüt

Raul Meele näitus Genti ülikooli raamatukogus 20. IV – 28. V. Raul Meele kunstnikuraamat „Saalomoni Ülemlaul” (2010) üheteistkümnes keeles: hollandi, prantsuse,  saksa, inglise, itaalia, hispaania, portugali, rootsi, vene, soome ja eesti keeles. Kujundanud Tiit Jürna, trükitud Printonis.    Kui rikas ka poleks inimene, kui materiaalseks ka poleks parajasti kangestunud see maailmanurk, kus inimene oma elupäevi elab, kui palju inimene oma elu jooksul ka poleks iseenda ees teeselnud kedagi teist, kui meisterlikult ka inimene teistele inimestele poleks elunäidendis näidelnud, ei sure ometi mitte kellegi südames soov millegi HOOPIS MUU järele. Vangi südames, miljonäri südames, presidendi südames, kindrali südames, piraadi südames,  hõimupealiku südames, pikamaa-autojuhi südames, litsi südames.

See MIDAGI muud kehastub mõnikord ühesainsas sõnas, mis on kõikides keeltes olemas. Võib-olla on see sõna Kuningas. Võib-olla Taevas. Või Jumal. Avarus. Armastus. Laps. Lootus. Iisraeli KUNINGAS Saalomon on mees, kellele omistatakse piibli tekst, mida me nimetame Ülemlauluks. ARMASTUSELE on see pühendatud. Armastusele, mis on AVAR kui  TAEVAS. Niikaua kui maa peal selle tekstiga tegeldakse, ei ole veel kadunud LOOTUS, et maailm ei muutu lõplikult KAUBAMAJAKS. Rahvusvaheliselt tuntud Eesti kunstnik ja ka paljude TEKSTIDE autor Raul Meel on valanud peaaegu kolm tuhat aastat vana Ülemlaulu oma vormi ja tulemuseks on raamat (tegelikult mitu raamatut), mille puhul ma võin kasutada ühtainsat sõna: VÕIMAS.

Oma näituse jaoks Belgias Henry van de  Velde projekteeritud Genti ülikooli kaunite kunstide raamatukogus kirjutas ja joonistas ja helindas ta muude visuaalse luule ja heliluule (visual poetry and sound poetry) teoste hulgas „Saalomoni Ülemlaulu” virtuaalsed raamatud üheteistkümnes keeles: hollandi, prantsuse, saksa, inglise, itaalia, hispaania, portugali, rootsi, vene, soome ja eesti keeles. Praegu on töös sarja viimane, lätikeelne raamat. Trükitud ja kaante vahele köidetud on nendest  esialgu ainult ingliskeelne, ja seda haruldust on sada nummerdatud eksemplari. (Eesti Läti saatkond kinkis ühe kõnealuse raamatu Läti Rahvuslikule Kunstimuuseumile ja teise Läti Rahvusraamatukogule). Raul Meel on sünteesinud oma Saalomoniraamatute tekstpildid tema enda ja teda konsulteerinud tõlkijate valitud, kõige poeetilisemana tundunud piiblitõlgetest. Nende raamatute võrdluses näeme, et eri tõlkijad on  algteksti mõistnud ja kujutanud ning tõlkinud üsnagi erinevalt. Nii on aga sündinud raamatud, kus iga keele puhul on tegemist unikaalse teosega, kus iga lehekülg on saanud omaette kunstilise vormi. Iga lehekülg on omaette graafiline leht, kunstiteos. Igivana(de) ja maailmas üldteada heebrea algteksti(de) ning kaasaegse, kongeniaalse kunsti ja poeesia summa annab tulemuse, mille juured ja oksad ulatuvad ühekorraga  nii rahvuskultuuridesse kui maailmakultuuri, nii kujutavasse kunsti kui kirjandusse, nii religiooni kui kaasaegsesse tehnoloogiasse.

Minu lugemis- ja vaatlemiselamused on loomulikult subjektiivsed, nii nagu meist igaühe tajumisvõime juba kord on isiklik. Praegu on jutt ingliskeelsest väljaandest. Ma tajun seda raamatut tõepoolest ennekõike võimsana. Tajun kui TERVIKUT. Kahte lihast ja verest inimest, Saalomoni ja Rauli, lahutab teineteisest  umbes kolm aastatuhandet, aga kirg, millega nad maailma tajuvad, on ühetugevune. Raul Meel alustas kahekümnenda sajandi kuuekümnendatel aastatel letristlike luuletuste kirjutamist, ja ühtäkki oli see tegevus sujuvalt üle kasvanud modernseks graafikaks, mis hakkas maailma vallutama. Mulle ei ole see vaid kunstiajaloo kuiv lehekülg, sest olen olnud pealtnägija. Ma mäletan. Nüüd näen ma ühte järjekordset Raul  Meele sammu lõputul kunstitrepil. Uurin seda paksu haruldast raamatut ega suuda ära imestada, kui loomulik see tundub. Inimesena, kes on oma elus läbi lugenud, läbi vaadanud või läbi lehitsenud tuhandeid raamatuid, tunnistan ma ometi: see on erakordne teos.

Ärgem laskugem siin pikemasse, liialtki ahvatlevasse arutlusse, mis nimelt on selle raamatu PEATEEMA. Ühel korralikul paksul köitel peab see ju olema. See võib olla ARMASTUS,  sest Saalomon on selle niimoodi seadnud. Aga see võib olla ka KUNST, sest Saalomon kohtas nüüd üht Eesti kunstnikku. Peateema võiks olla ilmselt ka ILU. Aga me ei eksi ka siis, kui ütleme, et see raamat kõneleb peamiselt kahest inimesest, Saalomonist ja Raulist, ehkki tekstis neid kumbagi kordagi ei mainita. Kõneleb ikkagi. Sest nii pööraselt salapärane on inimestevaheliste sidemete võrk, inimeste omavaheline seotus, nii kummaliselt rikas on kohtumiste ja  lahkumiste, sobimiste ja mittesobimiste galerii. Jah, Raul ja Saalomon sobivad teineteisega. Kui nad elaksid samas linnas, siis oleksid nad ilmselt sõbrad, sest neil oleks, millest rääkida. See raamat, nii nagu Raul ta meile nüüd esitab, see igivana tekst originaalses vormis, on kaunis.

Seekord TULEB seda sõna tingimata pruukida! Aga ka rõõmus ja kurb korraga. Raamatusõnade, raamaturidade punamustad  pidevad varjud, nii nagu Raul on need seadnud libisema, voolama, hüplema, tarduma, liikuma, kasvama, kahanema, laienema ja ahenema, kõik need kordused ja kajad, see on ELU ISE. Sest kõik meie teod on täis millegi kaja, millegi peegeldust, millegi varje. Või kellegi peegeldust, kellegi varje, kellegi kaja. Ja need varjud ja kajad ja peegeldused on ühekorraga nii rõõmus võimendus kui kurb hääbumine. Nii rõõmus hääbumine kui kurb peegeldus. Elu  mitu plaani, mis on alati ühekorraga meie juures, meid kunagi maha jätmata. Mitte miski elus pole mitte kunagi üheplaaniline, ühekihiline, lame. Meie kajame teistele ja teised kajavad meile. Selline sõnalise ja visuaalse ühendus on Raulil võimsalt välja tulnud. Et visuaalne täiuslikkus, see perfektsus, peenus, lõpetatus nagu Raulil ikka (ja kõigi salapäraste nihestuste saatel nagu Raulil ikka), et see kõik hõlmab  just Saalomoni teksti, on ühtepidi loomulik ja oodatud ning teistpidi üllatav ja rõõmustav. Kui ma oleksin pühendanud oma senise elu kunstiteadusele, siis tõenäoliselt kulutaksin edaspidises elus lõviosa ajast selleks, et kiht-kihilt läbi uurida kõik RAULI KAKSTEIST SAALOMONI PORTREED .

Artikkel avaldatake ka Läti ajakirjas Studija nr 73, 2010.