Segane, kuid toimiv kooslus

Rainer Vilumaa

Andres Rõugu, Jorma Hyttineni, Maarit Suomi ja Leila Luukka ühisprojekt Deco galeriis kuni 18. IX. Pealtnäha ei ole kõnealuses näituseprojektis midagi eriti mainimisväärset ega muljet avaldavat. Igasuguseid ülelahe-projekte on nähtud ennegi ning paljud neist on olnud nii kontseptsiooni kui teostuse poolest efektsemad. Siinsel näitusel pole läbivat ideed, mis erinevais meediumides teostatud tööd tervikuks seoks. Samas on sellel mingi diskreetne ja pretensioonitu võlu, mis ahvatleb vaatama.

Eesti maalikunstnik Andres Rõuk on soome kunstnikega koostööprojekte teinud ennegi, seekord on ta kaasanud maalija Jorma Hyttise, videokunstnik Maarit Suomi ja skulptor Leila Luukka. Mingi maavõistlus see näitus ei püüa olla, pigem loob Rõuk soome kunstnikele esinemiseks platvormi, on justkui nende importija ja esindaja, jäädes ise foonile.

Võib-olla parima kooskõla leiavad Andres Rõugu abstraktsed maalid Turu maalikunstniku ning maalimisõpetaja Jorma Hyttineni omadega, sarnasusi leidub nii formaadi kui paiguti ka koloriidi osas. Selle vahega, et Hyttinen näib oma loomingus oluliselt pretensioonikam (vähemalt selle näituse põhjal järeldades), püüdes ühendada abstraktset maalikeelt figuratiivsega, kusjuures need on üksteisest eraldatud. Sellele viitab ka maaliseeria pealkiri ?Indoor-Outdoor?, milles on püütud ühendada looduslikku ja tehislikku alget, mängides ühtlasi muutuvate vaatepunktidega.

Samuti Turu kunstnik ja kuraator Leila Luukka esineb sootuks kummalise tööga. Tema installatsioon (mida ta ise skulptuuriks nimetab) koosneb tühjadest lillepottidest ning akupunktuurinõelu täis pikitud kartulitest. Ehkki taies viib mõtted esmalt voodoole või millelegi muule müstilisele, on selle tähendus märksa proosalisem: mõeldud illustreerima vene kõnekäändu ?kes ei tööta, see ei söö? ning selle parafraasi ?kes töötab, see sööb?. Seega sümboliseerivad ravinõelad tööd ning kartulid järelikult tööd, mõistetamatuks jääb vaid torniks püstitatud lillepottide funktsioon. Tõtt-öelda ei tundu just maailma teravmeelseim kontseptsioon, küll aga andsid mõtteainet kunstniku vigases vene keeles kirjutatud eelmainitud laused. Vene keelt ning kirillitsat halvasti tundev kunstnik eksis nii grammatika kui ka tähestiku osas, näiteks põimides kirjapilti ladina alfabeedi tähti, lõi ta sellega hoopis uusi, kreoolistunud tähendusi.

Küpsemaid ning läbimõeldumaid teoseid näitusel on Helsingi kunstniku Maarit Suomi videoteos ?Luigelaul?, tema sõnul prelüüd muinasjutule inetust pardipojast. Tööst on näha, et Suomi näol on tegu kogenud filmioperaatori ja -produtsendiga, kes oma oskusi videokunstis rakendab. Antud video on mõtisklus luigeperekonna tekkest ja lagunemisest, protsessist, mille käigus üks luigepoegadest hüljatakse. Nagu arvata võib, on aineseks nii protsessid looduses (mille vaatlejana on soome kunstnikud võrratud) kui ka laiemad igavikulised teemad. Nagu selliste tööde puhul ikka domineerib helitaust kogu ekspositsiooni üle, lõimides selle segaseks tervikuks.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming