Siiralt õigel ajal õiges kohas

Rebeka Põldsam

Mart Vainre isikunäitus „Õigel ajal õiges kohas, alati” Hobusepea galeriis 7. – 19. IX.    Ka tegemist on kunstniku esimese isikunäitusega, on oluline märkida, et näitusetervik oli silmapaistvalt hästi komponeeritud. Mart Vainre loomingut iseloomustab optimism, julgus, noortepärane esteetika ja atraktiivsus. Liialdamata üleliigse trenditeadlikkusega, hoiab Vainre pigem püsivate ja sügavate küsimuste poole. Otsides võrdlusi, võib märgata Vainre maalides mõningast sarnasust Eha tänava tüdrukute,  nt Helmi Arraku või Martha Stewarti loominguga, kus on oluline maalimine kui protsess. Meeskunstnikest tõmbaksin paralleele Marko Mäetammega, kelle loomingus on samuti maskuliinsuse küsimus õhus, ning visuaalselt võiks võrrelda kunstnike koloriiditunnetust. 

1-2-3-4 – ütle, et armastad mind üha rohem1   

Mart Vainre näitus „Õigel ajal õiges kohas, alati” koosneb kolmest fotorealistlikust maalist, maalitud minapildist, autoportree muutusi dokumenteerivast animatsioonist ja videost. Väljapaneku esimene osa on „Üks-kaks-kolm  ehk Sinine-punane-kollane” ja teine pool võiks olla „Neli”, mis väljendab Vainre soove ja ambitsioone otsesemalt ning on võtmeks kogu näitusele.   

Näituse nimiseeria on noore kunstniku püüd jäädvustada ja pikendada erilisi seisundeid  võõras linnas. Kodulinna erilisus seisneb rutiinis, reisides aga kaotab kunstnik tihti selle koduse mugavuse ning kogeb uue, tundmatu ja potentsiaalse seikluse värelust (k)õhus. Vainre esimene Riias käik on jäädvustatud sinisel maalil ühe sekundina. Vilniuse ristmikku on pildistatud kaks korda, sekundise vahega ja maalitud kahe põhivärviga: sinise ja punasega. Tumedama sinisega on maalitud esimene sekund, punasega on maalitud sinise suhtes  tulevik. Frankfurdis on maalitud öise tühja ristmiku kolme sekundit: vastavalt sinise, punase ja kollasega. Vainre n-ö matemaatiline mängulisus rõhutab fotorealistliku maali essentsi: maalikunstnik saab näidata nii aja mööduvust kui ka ajahetke pikendada, veeta päevi ühe sekundiga, üha uuesti elada läbi kirjanduslikku momenti, mil veri vemmeldab ja kõik on alles ees ja isegi pole päris ise. Kui näituse ruumi esimese korruse aeg on välismaailma aeg, siis  alumisel korrusel on kujutatud sisemaailma aega.       

Värvidest valgeni 

Näituse teise poole kesksel kohal on kunstniku pooleliolev minapilt ehk kunstniku autoportree. Ühel pool maali „Minapilt 8. veebruarist 2010 kuni 3. septembrini 2011” on video kunstniku ateljee ööpäevast, mil seal ei toimu  midagi peale valguse ja varjude liikumise. Ateljeevideos näeme lõuendit seinal, nurgas väike peegel, kust kunstnik ennast vaatab, kui maalib. Teisel pool maali projitseeritakse animatsiooni, mis eksponeerib seinal oleva minapildi muutust ajas, Vainre kujunemise protsessi: kunstnik maalib end kõigepealt sinise noormehena, siis punasega üle, kuni jõuab valgeni, hiljem maalib end kollasega ning kolmas ring värvidest valgeni jätkub pärast näitust. Animatsioonist  on näha, kuidas kunstnik on end tajunud, millisena on näha tahtnud, milliseks tahtnud muutuda. Tavaliselt maalib kunstnik end nukrana, tõsiste silmadega, vahel poisilikuma, vahel mehelikumana.       
Ühelt poolt võib enese kujutamist põhjendada noore kunstniku väikese eelarvega, mis ei luba modelli palgata, teiselt poolt tahabki kunstnik kõigepealt tunda iseennast ja tunnetada oma maskuliinsust. Kunstnik kommenteerib  saatetekstis, et tunneb kohustust alati ja kõikjal olla adekvaatne. Tavaliselt väljendub enesekindluse ja -väljenduse otsimine kellegi teise, mitte alati konkreetse inimese, vaid ideaalide jäljendamises.  

Kokkuvõttes on Mart Vainrel õnnestunud teha viimaste aastate noorte kunstis üks siiramaid ja isiklikumaid väljapanekuid, kus kunstnik käsitleb oma isikut ja sisevõitlusi. 

1 Leslie Feisti laul „1 2 3 4 – Tell me that you love me more” 2007. aastast.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming