Sloveenias on arhitekt Jože Plečniku aasta

Karin Hallas-Murula

Sloveenia arhitektuurimuuseumi Jože Plečniku loomingu näitus Rotermanni soolalao suures saalis kuni 22. IV.  

 

Jože Plečniku projekteeritud Jeesuse Püha Südame kirik Prahas (1928–1932).

 

Sloveenia on 2007. aasta kuulutanud arhitekt Jože Plečniku aastaks, et tõsta esile tema tähtsust Sloveenia, aga ka kogu Euroopa arhitektuuris. Sel puhul on Sloveenia arhitektuurimuuseumis koostatud näitus, mida aasta alguses eksponeeriti Krakówis, nüüd saab seda vaadata Eesti arhitektuurimuuseumi suures saalis.

Jože Plečnikut (1872–1957) võib pidada tõeliselt Euroopa haardega arhitektiks, ta on projekteerinud nii Viini, Prahasse ja Ljubljanasse. Tema loomingu diapasoon on väga lai, ulatudes linnaplaneerimisest hauamonumentide ja purskkaevudeni.

Sloveenlastele ja ka tšehhidele on Plečnik alati tähtis olnud, kuid Euroopas laiemalt avastati tema omapärane looming alles pärast 1986. aastal Pariisis Pompidou keskuses korraldatud näitust. Võib rõõmustada, et Euroopa Liidu laienemisega hakatakse üha enam tähele panema ka peavoolust väljaspool asunud arhitektuurilugusid ning avastama arhitekte, kes seni on olnud juhtivate arhitektuurimaade dikteeritud modernismikeskse arhitektuuriajaloo pildilt kõrvale tõrjutud. Nende omapärane ja otsiv, tihti tugevalt rahvuslik looming pole sobinud Le Corbusier’ ja Miesi kujundatud avangardismikesksesse üldpilti. Rahvusriikide arhitektide ees seisnud ülesanded projekteerida valitsusresidentse, kirikuid, kloostreid on neid suunanud igavikulisemate arhitektuuritõlgenduste ning klassikaliste stiilide poole, mida näeme ka Plečniku loomingus.

Kui Viinis jõudis Otto Wagneri õpilane Plečnik ehitada suhteliselt vähe, siis tema Ljubljana ehitiste nimekiri on pikk: Püha Franciscuse kirik (1925–1931), ülikooli rahvusraamatukogu (1936–1941), ursuliinide gümnaasium (1939–1941) jpt. Kui räägitakse Plečniku Ljubljanast, siis peetakse silmas tema rajatud linna väljakuid ühendavaid peamagistraale ning veetelgi, mis sildade alt läbi kulgedes jõuavad monumentaalsete vesiväravateni. Plečniku visioonis pidi Ljubljanast saama Sloveenia Ateena, kus kindlus oleks olnud akropol. Selle idee pakkus ta välja kahes linnaplaneerimisprojektis aastatel 1928 ja 1943.

Tšehhid tunnevad Plečnikut kui vabariigiaegse presidendi Tomáš Garrigue Masaryki palee ja esindusaedade projekteerijat Prahas Hradčanys. 1930. aastate alguses ehitati Plečniku projekti järgi Praha Vinohrady linnajakku ka monumentaalne Jeesuse Püha Südame kirik (1928–1932). Moodsa arhitektuuri otsingutes jäi arhitektile tähtsaks klassikaline arhitektuur, mille poolest Plečnikut võiks Eesti arhitektidest võrrelda ehk eelkõige Edgar Johan Kuusikuga, kes püüdles kirikuid ning monumente, kunstimuuseumi ja raekoda projekteerides samuti sümbolistliku ja igavikulise arhitektuuri poole.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht