Sõnum peitub ka materjalis

Plastikut hakati ehtekunstis kasutama juba 1960ndatel, aga Sofia Halliku teosed mõjuvad Eestis värskelt.

HEILI SÕRMUS

1991. aastal sündinud Sofia Hallik on kehtestanud end jõuliselt nii Eesti kui ka rahvusvahelisel nüüdisehte maastikul. Ta lõpetas möödunud aastal EKA magistrantuuri cum laude ning astus kohe doktorantuuri. Hallik on juba pälvinud SA Noor Ehe stipendiumi ning esinenud sellistel mainekatel üritustel nagu Euroopa auhinnaga pärjatud tarbekunsti näitus (European Prize for Applied Arts, 2015) Belgias, galerii Marzee rahvusvaheline näitus (International Graduate Show, 2015) Hollandis ning „Estonishing!“, mis esindas Thomas Cohni galeriid 2016. aasta Müncheni ehtekunsti nädalal. „Estonishing!“oli väljas ka Brasiilias São Paulos Ladina-Ameerika juhtivas Thomas Cohni nüüdisehte galeriis. Näitust sai mõnevõrra muudetud kujul näha ka Tallinnas tarbekunsti- ja disainimuuseumis. Sofia Hallik seisab juba 26aastasena Eesti ehtekunsti tippudega ühes rivis. Peale aktiivse näitusetegevuse on Sofia Hallikul ette näidata ka oma ehtefirma Soma.

Sofia Halliku loomingut iseloomustavad puhtad, sümmeetrilised vormid, monokroomsus, digitehnoloogia kasutamine ning sünteetiliste materjalide silikooni, kummi ja plastiku kombineerimine traditsiooniliste ehtekunsti materjalide hõbeda ja kullaga. Kunstnik on ise öelnud, et tema peaeesmärk on otsida jumalikku vormi uuenduslike tehnoloogiate ja materjalide abil. Arvatavasti näebki ta jumalikkust vormi selguses ja puhtuses. Tema teosed jäävad silma ka taktiilsusega: nad kohe kutsuvad puudutama. Täiuslik vorm ise on Halliku sõnum, sest jumalikkust või hingestatust tugeva energeetika mõttes tema teostest ei õhku. Need ei ole laetud ega tundlikud, nagu on mitmete teiste tuntud Eesti ehtekunstnike looming. See võib tunduda puudusena nende silmis, kes eelistavad ehte energeetilist laetust, kuid omanäolisusena neile, kes seda ei otsi.

Kuigi plastikut hakati ehtekunstis laialdaselt kasutama juba 1960. aastatel ning plastmassi isa bakeliiti juba 1920. ja 1930. aastatel, mõjuvad Halliku plastikust, silikoonist ja kummist teosed vähemalt Eestis värskelt. Huvitava materjalikasutuse näitena võib kunstniku viimaselt, Hopi galerii näituselt „Born-Digitals“ tuua kaks valatud vahust teost „Tundeline new age’i tüdruk“ (valatud vaht, pärlid, kuld, 2017) ja „Tundeline new age’i poiss“ (valatud vaht, kummist pael, 2017). Mõlema teose poorne pind kutsub katsuma. Vaimuka ja väljendusrikkana mõjus ka „Detox“ (valatud vaht, akrüül, hõbe, 2017). See on justkui tiibadega must pigiklomp. Kui keha on võimalik tervislike jookide ja toiduga mürkidest vabastada, siis on ehk lootust, et puhastuskuuri saab teha ka mustaks kägaraks muutunud hingele. Hopi näituse teistegi teoste pealkirjad viitavad nüüdisaegsetele moesõnadele, sümptomitele ning inimtüüpidele, nagu näiteks beežikas ja vahune pesukäsna meenutav ehe „Spaa printsess“ (valatud vaht, hõbe, 2017) ning hüppenöörilaadne teos „Spordikuningas“ (valatud plastik, flokk, hõbe, kummist pael, 2017). Kuna tegemist on ikka veel väga noore kunstnikuga, siis kippus mõnigi kord just viimasel näitusel teose pealkiri olema võimsam kui teos ise.

Üks on aga kindel: Eesti publik kuuleb Sofia Hallikust veel palju.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming