Sõprusest ja armastusest

Kristi Paap

Eesti, läti ja leedu keraamikanäitus „Družba narodov ehk rahvaste sõprus” kuni 10. IV Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis. Osalevad Zivilė Bardzilauskaitė -Bergins, Domilė Ragauskaitė, Daiva Ramoškaitė, Giedrė Bardzilauskė, Agnė Semberaitė Leedust, Vita Valdmane, Sanita Mickus,  Ineta Greiža, Jūris Bergins Lätist ja Viive Väljaots, Ingrid Allik, Kersti Laanmaa, Tiina Kaljuste, Kaie Pungas, Tõnis Kriisa Eestist. Leo Rohlini fragmentaarium „Nokturn” kuni 22. II Hopi galeriis.       

Baltimaade tarbekunstnike sõpruse ja koostöö juured peituvad ilmselt tarbekunstitriennaalides  (1979–1994) ja ühistes sümpoosionidesüritustes. Tänaseks on küll kolme riigi kunstnike ühistegevus tagaplaanile jäänud, kuid kunagi sõlmitud sõprussidemed on säilinud ja selle vilju võib näha ETDMi näitusesaalis.         

Seltskond mitmest põlvkonnast eesti, läti, leedu keraamikuid, ühtekokku viisteist kunstnikku, on valinud ekspositsiooni pealkirjaks „Rahvaste sõpruse”, tuues puutepunktiks kunagise ühishaaratuse Nõukogude Liitu. Teoste sisendiks on valitud vene tšastuškad (päevakajalise sisuga lõppriimiline rahvalaul, vahel satiiriline, lustakas või vaimukas). Esmapilk näitusesaali on rahumeelne: lihtne klassikaline kujundus, objektidel on piisavalt  ruumi kõneleda ja kõnetada vaatajat, põhjamaiselt vaoshoitud toonid, justkui seisaks varakevadisel vastülesküntud põlluserval. Aga see näiliselt tüüne keraamikast puistatud väli peidab endas viitsütikuga pomme, mis hakkavad lõhkema, kui lugeda tööde etikette, õigemini saatetekste – kunstnikku inspireerinud värsiridu. Ehk siis: kogu väljapanek on savis illustreeritud tšastuškade kogumik, mis ei jäta palju ruumi interpreteerimiseks.       

Näituse pärliks on noore leedulanna Domilė Ragauskaitė installatsioon „Musta mere ääres punane on rand – / Lennuk JAK on otse rahva sekka pand”, kus laest ripub alla  jada lumivalgeid kuuseehteid meenutavaid portselankuulikesi üksikute käsitsi maalitud ingliskeelsete sõnadega: „the kids” („lapsed”), „the legs” („jalad”), „the brains” („ajud”), „the hands” („käed”), „death” („surm”), „tortured” („piinatud”), „stairwell” („trepišaht”) jt. Seda viirgu saadab video, mis omakorda koosneb neljast liikuvast pildist: dokumentaalkaadrid Balti ketist, Vietnami sõjast, pommide plahvatustest, treiler Ameerika koomiksikangelastest  ja Andy Warholi piltide seeria pikituna tema tsitaatidest nagu „I am a deeply superficial person. Have you time to change yourself?” („Olen sügavalt pealiskaudne isik. Kas sul on aega ennast muuta?”) jt. Noore, nõukogude hirmuvalitsust mitte tunda saanud kunstnikuna, viskab Ragauskaitė õhku küsimusi ja otsib põhjusi ning uurib tagamaid, mitte ainult ei illustreeri salmiridu.   

Teistmoodi emotsiooni, või õigemini õudusjutu joonistab silme ette Tõnis Kriisa elevandiluuvalge ehtsovetlikus laadis figuraalkompositsioon „Lapsed keldris tegid gestapot/ Kaua seal piinles santehnik Potapov”, kus kaamete  nälginud nägudega luised varatäiskasvanud poisiklutid peksavad endast veelgi armetumat töömeest. Meenuvad mustvalged filmid noortest pioneeridest, nn kangelastest, kelle kambavaim on ligimesearmust suurem. Veel ühe kaunis-kurva pildi maalib silme ette Ingid Alliku töö „Katjake soovis supelda veidi./Suvel sukeldus – talvel ta leiti”. Rida sügavsiniseid keraamilisi plaate on laotud jõena põrandale, lapsenägudega vees. Ühel  plaatidest kirevavärvilised poolrõngad, mis tekitavad kahetise kujutise: on need päästerõngad või vees hulpivad laste mänguväljaku atraktsioonide detailid? Julgeks loota helgemat, kuid vemmalvärss ei lase hellitada mõtet …         

Ameerika hirmufilmilikult mõjuvad Tiina Kaljuste keraamilised lipupunaste patsipaelakeste ja süütute nägudega kaltsunukukesed, kelle üliarmas välimus on petlik ja kes teatud hetke saabudes transformeeruvad süüdimatuteks verejanusteks monstrumiteks. „Vaarikaid otsis tüdruk Maša, / Jalaga miinile astus tasa. / Kaua mind unes veel piitsutab äng − / Taevasiniseid silmi kannab nüüd mänd./ Tütarlaps Tanja granaadi leidis, / Mis sellega teha, ei taibanud neidis.  / „Hoia nüüd splindist”, onuke soovis. / Pikalt lehvike põllu kohal veel loovis. / Tüdruk Katja liftiga sõitis, / Pepu jäi, jalak’sed minema sõitsid.” Näitus on küll esteetiline ega nõreta robustselt verevärvidest ja lihatükkidest, ent ekspositsiooni saatvad värsiread manavad vägagi kergelt silme ette nii füüsiliselt kui meeleliselt jõhkra ja vägivaldse pildi – jääd ilma käest, jalgealusest või meelerahust. Palju kujutlusvõimet ei ole vaja. Mõttesse jääb resoneerima  rusutud tunne, et inimelu ei ole midagi väärt, ja sellest ei olegi midagi. Ma loodan, et sellised ajad jäävad kaugele seljataha ja me oskame tõeliselt hinnata seda, mis meil on, olgu see siis sõprus, head naabrid või midagi muud ligimesele lähedast.     

Proovige teha näitusel kaks ringkäiku: esiti vaadata ainult meisterlikult teostatud teoseid ja teisel korral lugeda ka saatetekste. Saate kaks täiesti erinevat elamust, aga näitus on sama.     

Leo Rohlini öömuusika       

Leo Rohlini õrn näitus, öömuusika savis ja tekstiilis, on täielik kontrast Baltimaade keraamikute väljapanekule. Kogu ruum on delikaatselt vaoshoitud ja hämar, ent ometi ergab tugevaid emotsioone, mis haaravad vaataja embusesse. Oma näituse on eesti keraamika klassik  pühendanud 2009. aastal lahkunud abikaasa Elleni mälestuseks. See on osa tööde seeriast, mille üldpealkirjaks võiks olla „Tänu”, nagu on tähendanud kunstnik pressitekstis. Rohlin on pöördunud ära talle omasest materjalist – keraamikast ning kasutanud savi ja glasuuride asemel elukaaslasest maha jäänud lapitekkideks õmblemata jäänud kangatükke, samas olnud aga truu oma kujundikeelele. Materjal pühitseb ideed.     

Väikesed lehtmetalli aheldatud ehapunastes ja süsimustades mustrites riidejäägi tükikesed hõõguvad sügavalt ja tingimusteta. Näituse keskpunkt on sügavates puna-mustades toonides glasuuritud kruvipeadest mandala, nii lihtne, selge ja täiuslik oma vormis. Täiendavad saatesõnad on üleliigsed. Kunstnik on haaranud vaataja emotsioonid enda valda, külvates üksnes armastust, tänumeelt ja südametukseid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming