Tõnis Vindi kunst

T? Vint

Autori mõttekilde

Enam kui kolmkümmend aastat olen kuulnud kunstisõpradelt provotseerivaid küsimusi, miks ma ei rahuldu ainult piltide loomisega, vaid raiskan oma energiat etnograafilise ja arheoloogilise materjali uurimisele, teen sadu muinasesemete, vaipade, vööde rekonstruktsioone. See tegevus on küllaltki töömahukas ning selle „raisatud” aja arvel võiksin luua kümneid uusi kunstitöid. Olen ka ise vahel sellele mõelnud ning parim vastus minu tegevusele on kirjanik Jorge Luis Borgese looming. Borges on aastaid olnud üheks mu lemmikautoriks ja nii nagu Borges otsib vastuseid maailmakõiksuse mõistmiseks eri ajastutel ja kultuurides kirja pandud tarkusest, nii otsin mina vastust eri ajastute visuaalsest pärandist: ornamentidest, geomeetrilistest skeemidest, isegi tavaliste tarbeesemete näiliselt formaalsetest kaunistustest.

Tunnistan ausalt, et ma ei pea ennast arheoloogiks ega etnograafiks, tähtsust omavad hoopis esemetel leiduvad märgid ning nende paigutus eseme pinnal. Paljud põlvkonnad säilitasid nii oma tarkust ja seda juba kõige algelisematest kultuuriilmingutest peale. Ja ei maksa imestada, kui mõned ornamendi seaduspärad pakuvad tänapäeval huvi kvantfüüsika teoreetikutele ja universumi ülesehitust uurivatele astronoomidele. Mingid seaduspärad on üldisemad, kui me arvata võime.

Uue maailmamõistmise algeid pakkus välja juba Niels Bohr, järgnesid holograafilise universumi pooldajad ja viimaseid toetavad kõige uuemad inimaju uuringud. Algosakeste sümmeetria seaduspärad on lausa võtmeküsimus, kuidas siiski kõik maailmaruumis alguse sai. Me näeme, kui kiirelt on viimastel aastatel vaheldunud arvamused, kas algtasandil eksisteerib sümmeetria või seda ei ole. Eksperimentide tulemused lükkavad pidevalt ümber mõlema koolkonna näiliselt kindlaid seisukohti.

Pueblo indiaanlased ehitasid oma ringikujulistest linnadest välja ainult ühe poole. Ringi teine pool jäeti tühjaks: seal pidi eksisteerima inimesele nähtamatu teine reaalsus. Sellega sarnaseid kontseptsioone leidub piktide kividel, keldi kuldmüntidel ja Kaug-Ida tekstiilidel.

Kõigile on tuntud Alice’i lugudest reaalsus teisel pool peeglit. Juba Napoleoni sõdade aegu joonistas saksa romantik Runge pildi, kus kaks last suhtlevad läbi valguse ketta. Ning iiri „Book of Kells’i” kõige tähtsamal illumineeritud lehel leiame punase ja valge kassi, neli valget hiirt ning keskmiste hiirte ninad puutuvad kokku läbi valguse ketta.

Borgese „Igaviku ajalugu”, „Tsüklite doktriin” ja „Ringlev aeg” valmisid aastal 1936, „Uus aja kummutamine” aastal 1952. Viimases Borges ei pääse mööda ühe kõige tähtsama Tao filosoofi Zhuangzi unenäost, kus filosoof näeb end unes liblikana. Järgnev mõttearendus mainib ruutjuurt arvust -1. See on aga probleem, mida aastal 1977 tutvustasid laiemale üldsusele füüsikud, kes nägid võimalust ületada valguse kiiruse poolt meie teadvuses tekitatud kunstlikku barjääri. Kolmemõõtmelisele ruumile neljandaks mõõtmeks sobitatud aeg on fiktsioon, või õigemini võimalus, mis kehtib vaid teatava piirini. Visuaalsed kujundid on aga võimelised läbima valguse kiiruse loodud piiri, sest nende puhul kaotab lineaarne aeg oma mõtte.

Ei ole vajadust laskuda liialt müstifikatsioonidesse. Viimastel aastatel näivad teaduse uued avastused muutvat põhjalikult meie senist ettekujutust reaalsusest ja maailmakõiksusest. Kõik ei ole sugugi nii lõplik nagu näib, ja, kasutades Plutarchose sõnu: „Eilne inimene on surnud tänases inimeses, tänane sureb homses.”

Oma näitusel esitan ka digitaalse video, kus staatiline konstruktsioon on viidud dünaamilisse seisundisse. Staatilise seisundi viimine dünaamiliseks protsessiks oli futuristide suureks unistuseks – nad jumaldasid Henri Bergsoni mõtteid. Mondrian ei oleks suutnud isegi ette kujutada, et tema piltidest saab tuhandeid dünaamilisi arendusi. Tänapäeva tehnika on aga selle teinud võimalikuks. Ning Henri Bergson saaks kirjutada juba uue filosoofilise teose, mis erineks kirjutatust tunduvalt.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming