Tallinna moemaja – nõukogudeaegse moe lipulaev

 

Tallinna moemaja loomist tähistava juubelinäituse täienduseks.

Avamisele tulnud  inimeste hulka polnud võimalik ette prognoosida. Näitusesaal sai rahvast pilgeni täis ja suurem sumin vaibus alles siis, kui väljapanek avatuks kuulutati. Kunstiakadeemias õppeülesandena valminud rõivamudelite värvikast esitlusest said osa ka moemaja endised töötajad: kahe juhtkonna esindajad, kunstnikud, moekonsultandid, konstruktorid, õmblejad ja mannekeenid.

Ehkki leidus ka neid, kes kahtlesid selles, et 1950ndate moeloomingust inspiratsiooni saanud elegantse rõivakollektsiooni teostamiseks olid moemagistrandid Marit Ilison, Lilli Jahilo, Margit Kuusk ja Jaanika Terasmaa leidnud sobivad materjalid taaskasutuskeskusest, mõjusid Anu Lensmenti juhendamisel valminud ja hoolikalt läbi mõeldud aksessuaaride abil meeldivaks tervikuks liidetud üksikmudelid ühtaegu nii retrolikult kui ka kaasaegselt. Omaaegseid poose matkivate modellide etteaste tekitas publikus positiivseid emotsioone ning valdav meeleolu tundus olevat pigem üleüldine taaskohtumise elevus kui nostalgia.

Põhjusele, miks valmis see näitus just sellel kevadel, viitab väljapaneku pealkiri. Kuna moemaja kuulutati ametlikult avatuks 1957. aasta maikuus, jääb eelmise sajandi teisel poolel õmblusvabrikutele näidismudeleid valmistama hakanud ja hiljem minitiraažide müügiedu kaudu lokaalse tarbija rõivastusvajadusi-eelistusi kompinud ettevõtte loomine samuti kastanite-sirelite õitseaega. Ainult et olud ja töökorraldus olid siis niisugused, mida praeguses konkurentsiühiskonnas elavad noored ei mõista. Töökohta vahetati harva. 1971. aasta seisuga töötas Tallinna Moemajas kokku 243 inimest.

Turumajanduse tingimustes oleks sellise asutuse eksisteerimine rohkem kui küsitav. See on ka põhjus, miks reorganiseerimine taasiseseisvumisega kaasnenud keerulisel ajal ettevõttele nii valuliseks osutus ning püsi­majäämine ümberkorraldustele vaatamata ei õnnestunud. Kui põhikasumi taganud ajakirja väljaandmine lõpetati, hakkas lagunema ka tellimustöid täitev ateljee tüüpi moemaja. Oma osa  mängis kasvava rendihinna tõttu keskuses (vanalinnas) paiknenud ruumidest ärakolimine. Ehkki 1995. aastal erastatud ettevõte kannab endiselt nimetust Tallinna Moemaja AS, on selle järjepidevus nõukogude perioodil edukalt tegutsenud moe lipulaevaga ammu katkenud.

Tänaseks on ajad, mil pikkadel poodiumidel kõndisid ajakirjafotodelt tuttavad mannekeenid, pöördumatult möödas ja legendaarse tiraažiga moeajakirja Siluett viimase numbri ilmumisest juba 15 aastat. Endisaegses aegruumis edukalt tegutsenud esindusettevõte elab edasi vaid minu nõukogude perioodi algusaastate lokaalset rõivamoodi käsitlevas uurimistöös. Pealtnäha lühikesele ning lakooniliselt kümnendeid avavale teksti- ja pildimaterjalile eelnes hoolikas andmete kogumine ning süstematiseerimine. Töö kogutud materjalidega jätkub, sest kõiki valgeid laike pole õnnestunud täita. Ajakirja Siluett 50. aastapäeva tähistamiseks on 2008. aastal plaanis anda välja koondkataloog.

Kuna väljapaneku koostamise peamine eesmärk on olnud vaid ühe lähiminevikus tegutsenud ettevõtte sünni- ja arenguloo kaardistamine, saab näitusekülastaja ülevaate Tallinna Moemaja struktuurist ja igapäevases töös keskset rolli mänginud inimeste tegemistest, mitte aga niivõrd sellest, mis oli ühel või teisel kümnendil parasjagu moes. Samuti ei keskendu antud näitus tekstides nimepidi esile toodud kunstnike loomingu üksikasjalikule tutvustamisele ega moeanalüüsile, mis võiks olla juba täiesti omaette uurimisteema (nagu ka töö- ja teenistusrõivaste osa, rahvuslike elementide kasutamine eri kümnendite moes jms).

Muidugi on kahetsusväärne, et pole säilinud ühtegi moemaja kunstnike ettevõtte algusaastatel teostatud originaalset rõivaeset. 35 aasta jooksul valminud esikmudelite mahu ja ajutisest alaliseks kujunenud ruumikitsikuse juures on mõistetav, et kollektsioone polnud võimalik säilitada. Pildistamistel ja moedemonstratsioonidel korduvalt kasutatud mudelitest tuli suurem osa lõpuks maha kanda. Teada pole ka, mis sai ettevõtte erastamisprotsessi käigus Tallinna Moemaja rõivaladudes hoiul olnud rõivastest ja jalanõudest ning ajakirja toimetuses hoolikalt säilitatud originaalfotode ja -jooniste arhiivist.

Ka erakätes säilinud rõivaesemete valik on juhuslik. Terviklikke komplekte on alles minimaalselt. Muuseumikogudes leiduvad etnograafiliste sugemetega rõivaesemed oleksid eeldanud teistsugust, rahvuslikus stiilis esemekeskset väljapanekut ega oleks andnud terviklikku ülevaadet moemaja kunstnike autoriloomingust läbi kümnendite. Samuti olen seda meelt, et 1980. ja 1990. aastatel tegutsenud noorema põlvkonna moelooming vääriks uurimisteemana eraldi käsitlemist. Ühe kindlalt piiritletud uurimistöö raames poleks kõikehõlmavus aga võimalik.

Selle tagasivaatenäituse tegemine on olnud pikk ja põnev, kuid vaevaline protsess, omamoodi retk aastatesse, millest praegune Eesti ühiskond end distantseerida püüab, kuid mis kuulub paratamatult meie lähiajaloo juurde. Küsimusele, milleks rõhutada nõukogude pärandi tähtsust just nüüd, 15 aastat hiljem, on vaid üks vastus: mitmete uurimisvaldkondade lüngad vajavad täitmist. Pean oluliseks süsteemselt edasi liikuda ja aste-astmelt moemaastikul valgeid laike kaardistada. Teadaolevalt on koostamisel XX sajandi Eesti kergetööstust hõlmav kogumik, kus Tallinna Moemaja kohta oleks eraldi peatükk. Milleks teha topelttööd, kui on võimalik teha koostööd?

Et koostöövalmidus ja -oskus on hädavajalik, seda kogesin näitust koostades omal nahal. Ses mõttes on mis tahes rõivanäituse tegemine peamiselt vaid iseendale lootma harjunud inimesele üksjagu keeruline, kulukas ja närvesööv ettevõtmine. Olgu kontseptsioon kui tahes suurejooneline, välja kukub ikka pisut teisti, sest suurem osa ajast kulub paberite koostamisele ja asjaajamisele, samuti sõltub kuraator kujundajatest ja teostajatest. Vähemalt saan ma nüüd suurepäraselt aru, miks ei ole kümne aasta jooksul valminud rõiva(moe)näitustega kaasnenud katalooge. Nende väljaandmiseks napib tegijaid, ressursse ja aega. Siirast soovist ainuüksi ei piisa, kui ööpäevas on vaid 24 tundi.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht