Välisvaatepunkt

 

1. Milline koht ja tähendus on graafikal praeguses kunstis? 2. Nimetage Tallinna graafikaürituste kolm meeldejäävamat sündmust (projekti, kunstiteost, loengut).

3. Kas see oli eelis või puudus, et „Impact’i” konverents peeti suure graafikatriennaaliga samal ajal? Kas jõudsite näha kõike, mida oleksite tahtnud näha?

 

Beauvais Lyons, Knoxville’i Tennessee’ ülikool, XIV Tallinna graafikatriennaali auhinnažürii liige:

1.Graafika loob tähenduse oma funktsiooni, protsessi ja materjalide kaudu. Graafika on läbi aegade nagu korduv kujund ikka märkimisväärselt mõjutanud teaduse, tehnoloogia ja kaubanduse arengut. Modernismi ajal  mõeldi enam protsessi ja materjalide peale, mis on „kunst kunsti pärast” peegeldus, praegusaja graafika rõhub rohkem paljundamise peale.

2. Óscar Muñoze teos „Memoriaal” XIV Tallinna graafikatriennaalil; suur ja mitmekesine hulk näitusi seoses graafika rahvusvahelise konverentsiga ja konverentsi lõpuplenaarsessioon, „Impact’i” konverentside traditsioon.

3. Rahvusvahelised konkursid on nüüdisgraafika tähtis aspekt. Konverentsi sidumine triennaaliga oli märkimisväärne, kuid kahte asja oleks võinud arvestada sellise ajastatuse juures. Vähemalt üks sessioon oleks võinud olla mõnel näitusel, otseselt seostatuna töödega. Teiseks oleks igati mõttekas olnud pühendada vähemalt üks sessioon rahvusvaheliste graafikanäituste (triennaalid, biennaalid) rollile, funktsioonile, ajaloole ja tulevikule.

 

Kavita Shah, kunstnik, kuraator, Gujarati arhitektuurikolledži (India) õppejõud:

1. Minu arvates on graafika omandamas tagaplaani rolli tänapäeva kunstis või vähemalt mainstream’is. Seda vaadatakse kui ajast ja arust meediumi. Ühelt poolt ei ole graafikas endas enam eneseteadlikkust ja teiselt poolt peetakse seda möödunud aja väljenduseks. Õnnetuseks ainult graafikud ise hindavad graafikat ja graafikuid. „Impact’i”-taolised konverentsid on head üritused, et graafikuid kokku tuua.

2. Mulle meeldisid kõige rohkem diskussioonid, iseäranis see, kus kõneldi kureerimisest ja kus graafika valdkonnana oli keskpunktis. Lõpubankett Kadrioru lossis oli ka suurepärane. Kahjuks jäin ma ilma mõnedest esitlustest, nägin siiski neid töid hiljem konverentsi kataloogis. Eelkõige läksid mulle korda Lee puulõiked. Veel meeldis soolalao näitus: hoone sisemuse ja välimuse ambivalents oli suurepärane.

3. Mul ei olnud aega, et kõike näha nii triennaalil kui ka konverentsiga seotud näitustel. Ma saabusin 17. X hilisõhtul. Ma ei saanud osaleda avamisel ja kui järgmisel päeval Kumusse läksin, toimus seal juba palju asju samal ajal. Triennaali ja konverentsi korraldamine korraga on üldiselt hea mõte, kuid see nõuab palju aega. Ma olin Tallinnas neli päeva. Kui oleksin teadnud, et nii palju näitusi on korraldatud, oleksin planeerinud kuuepäevase reisi.

Tallinn on armas linn, kohtusin suurepäraste inimestega. See oli meeldejääv sündmus, see minu esimene „Impact”.

 

Deborah Cornell, Bostoni ülikooli kunstikolledži professor:

1. Graafika on kultuuri oluline nähtus, sest selle visuaalne keel ja sõnavara haakuvad kergesti teiste kunstivormidega: installatsiooni, foto, joonistuse, netikunsti ja filmiga. Graafika levitamise ajalugu loob vahetu ja asjakohase aluse praegusele kultuurile. Peale selle on graafika objekt ise äärmiselt kaasahaarav.

2. Valgerdur Hauksdottiri installatsioon, Geraldine Berkemeieri esitlus „Impact’il” ja Michael Reedi töö triennaalil.  

3. See on hea. Ma osalen „Impact’idel” oma töö pärast. Kui Tallinnas poleks „Impact’i” korraldatud, poleks mul olnud põhjust Eestisse tulla ja triennaali külastada. Kõike küll ei jõudnud näha, sest vaatamist oli liiga palju ja vahemaad suured.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming