Varju-uurimuse psühhoanalüütiline dekonstruktsioon

Eero Kangor

Itaalia kunstniku Alessandro Damiano näituse pealkiri tähendab tõlkes varju-uurimust. Enesestmõistetavalt on varju tekkimiseks vaja  valgust, olgu loomulikku või tehislikku, niisiis on valgus selle näituse tegelikuks subjektiks. Maalikunstnik Damianot huvitavad loomuliku valguse tekitatud varjud avalikus linnaruumis.

 

Uurimise fookusesse on ta võtnud Vittorio Emmanuele II ratsamonumendi Milanos Toomkiriku-esisel platsil (valminud 1896), selle autor on skulptor Ercole Rosa. Õigupoolest on see üsna veider monument. Vittorio Emmanuele II (1820–1878) oli Piemonte, Savoia ja  Sardiinia kuningas, enne kui temast sai pärast Itaalia ühendamist ühtseks riigiks 1861. aastal Itaalia esimene kuningas – Isamaa isa, nagu itaallased teda nimetama hakkasid. Selleks oli ka põhjust, sest pärast 1848. aastal alanud revolutsiooni oli kolmes iseseisvussõjas (1849 –1866) verd valanud juba mitu põlvkonda, nende hulgas oma rahva iseseisvust toetanud kuninglikust soost Vittorio ja tema isa Carlo Alberto. Kõige kuulsam Vittorio Emmanuele  II-le pühendatud monument asub muidugi Roomas, mis kuulutati ühendatud riigi pealinnaks.

Roomas asuva kollossaalse muuseummonumendi üheks komponendiks on kuningat kujutav ratsamonument. Üpris ootuspäraselt on hobust kujutatud uhkelt traavimas kujuteldava rahvahulga ees pärast saavutatud võitu. Rosa monumendil Milanos on aga hobust kujutatud lahingus, äkitselt peatumas, pidurdamas, just enne hetke, kui hobune tõstab  oma esijalad. Kui soovitakse näidata väejuhti eriti võimekana, on traditsiooniliselt kujutatud just järgmist hetke, kui hobune tõstab oma esijalad. Kõige ikoonilisem sellekohane näide on kahtlemata Jacques Louis Davidi maal Napoléon Bonaparte’ist Püha Bernard’i mäekitsusel (1811–1815). Seda maali on nimetatud ka teistmoodi – „Napoléon Bonaparte Alpe ületamas”, see tähendab minemas sõjakäigule Itaaliasse, et vallutada see tagasi  Austria impeeriumilt. Lisame siia veel selle, et teatavasti oli Napoleon korsiklane, see on peaaegu et itaallane. Kõige selle juures on huvitav, et Damiano maalid ja skulptuurid kujutavad just tõstetud esijalgadega ratsamonumenti.

Praegu elab Damiano Torinos, mis on Itaalia piirkonna Piemonte keskus, üks suuremaid linnu Põhja-Itaalias Milanost sadakond kilomeetrit läänes. Kunagi käisid siin lahingud, millest võtsid osa tema esivanemad, ning  Torino on täis mainitud sõjategevuse ajal püstitatud ratsamonumente. Võib ette kujutada, kui tugevalt need sümbolid võivad temas esile kutsuda mälestusi ja allusioone. Ent teda on paelunud nimelt see veider monument Milanos, mis erineb teistest kujutusviisi poolest. Aga mida ratsamonumendid tähendavad? Väejuhtide jaoks tähendasid sõjad enamasti võitu ja selget kasu võimu ja territooriumi suurenemise näol ning sellise positiivse sündmuse  tähistamiseks ja mäletamiseks neid püstitatigi. Võidu mäletamine aitas unustada sõja kaotused, mis olid puudutanud mõnesid peresid, emasid ja lapsi otseselt. Monument tähistab korraga nii võitu kui kaotust – nii valgust kui varju. Kui Damiano on oma näituse pealkirjastanud varju-uurimusena, siis tuleb järeldada, et ta uurib ennekõike isiklikke ja perekondlikke traumasid. Milano Vittorio Emmanuele II monument  ei väljenda ühemõtteliselt saavutatud võite. Itaalia ühendamise järel oli rahvas sõdadest kurnatud ning majanduslike raskustega kaasnes poliitiline võitlus. 1881. aastal okupeeris Prantsusmaa senini Itaalia valduses olnud Tuneesia koloonia, mispeale püüdis Itaalia oma enesekindlust tagasi võita kolooniate laiendamisega Lääne-Aafrikas. Kuid monumendi püstitamisega samal, 1896. aastal saadi sõjas Abessiinia vastu Adua lahingus lüüa. 

Monumendil on väejuhi sõjaratsu pidurdamas hetkel enne kuristikku langemist. Nagu artikli alguses mainitud, on näituse tegelik subjekt valgus. Kuidas saakski see teisiti olla, kui meil on tegemist Itaaliast pärit kunstnikuga, kes elab maal, kus on nii palju valgust ja alati paistab päike. Ja päike on ju ometi positiivne ja hea. Vähemalt meie põhjamaisest, pilvisest, pimedast lähtekohast. Paradoks seisneb selles, et valgusküllases kohas elades  ilmnevad ka selle varjupooled. Meenutagem: mille pärast tundis Mersault Camus’ romaanis „Võõras” kõige suuremat muret? Mitte selle pärast, et ta oli tapnud inimese, vaid selle pärast, et kogu aeg paistab päike. See varjutas tema silmis sootuks teo tagajärjed, mis teda sugugi ei huvitanud. Samamoodi ununevad võitjatel tapetud. Lahendamata on veel mõistatus, miks näeb Damiano kujutatud hobune välja teistmoodi  kui Milano monument. Ja miks on ta kujutanud pooleks lõigatud monumenti, nii et näeme vaid hobuse tõstetud esijalgu. Damiano rohkem varjab kui avaldab, ja kui midagi välja ütleb, siis näib see viitavat hoopis millelegi muule.

Damiano pole kujutanud Vittorio Emmanuele monumenti Milanos, ta on asendanud selle ühe teise monumendiga, võiduka väejuhi monumendiga. Sealjuures varjab ta meie eest seda võidukat väejuhti. Tema  strateegiaks traumaga võitlemisel on hävitada vaenlase kujutis. See väejuht, keda pole näha, on Itaalia anastaja. See väejuht on Napoléon Bonaparte, kes oli ka ise itaallane, kuid itaallane vaid sel juhul, kui kujutleda Itaaliat ühtse riigina. Vittorio Emmanuele II seevastu on kaotaja, kuigi ta ühendas riigi – riigi, mida polnud võimalik ühendada, ja inimesed, kes pidasid ennast roomlasteks, firenzelasteks, sitsiillasteks ja veneetslasteks. Ja kõige selle juures said  surma tema esivanemad. Monumendid seostuvad rahva ajalooga ja neid püstitatakse riiklike võitude tähistamiseks. Ratsamonumendid on selles mõttes eriti tähendusrikkad, kuna viitavad justkui otseselt veristele lahingutele. Võidud ja kaotus käivad käsikäes samamoodi nagu valgus ja vari. Tähelepanuväärne on see, et meil Eestis on ainult kaks ratsamonumenti: Võitlev Püha Jüri Toris ja Johann Laidoner seisval hobusel Viljandis.  Eestis puuduvad võidukad väejuhid, kes võiksid õigusega tõusta hobusel reamehest kõrgemale ja osutada kuulsusrikkale tulevikule. Eestis justkui polekski lahinguid peetud. Kas see ongi veretu revolutsiooni hind?

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming