Veel Dora Gordine’ist

J?Hain

 

Dora Gordine 1949. aastal oma isikunäitusel Londonis Leichesteri

galeriis oma kujuga “Carmen”ja poseerinud modelli

Joan Williamsoniga. Repro

 

25. VIII ilmus Sirbis Juta Kivimäe sulest huvitav kirjutis, mis käsitles selle kunstniku eluloo mõningaid aspekte. Artikli algusega ei saa aga kuidagi päri olla, kuna väidetakse, et tegemist on kunstnikuga, keda “/—/ seni keegi ei ole taibanud kunagise kodumaaga siduda”. Väitega tehakse liiga Julius Genssile, Leo Gensile, Ervin Pütsepale, teistelegi. J. Genssi üldtuntud (käsikirjaline) leksikon noteerib vaid Dora Gordine’i olemasolu ja sünnipaigana Tallinna ning viitab ajakirja The Sketch 1937. aasta 27. I numbrile. Viimases on kirjeldatud Dora Gordine’i ja tema abikaasa Richard Hare’i kodu. Muuseas, artiklile lisatud kuuel pildil on näha ka mõni kunstniku skulptuur. Leo Gens ja Ervin Pütsep on tema kohta kirja pannud põhiandmed (neile teadaoleval-kättesaadaval kujul), Elvi Pirk tegi Tallinna linnamuuseumi kodu-uurimise ringis informatsioonilise ettekande vähetuntud Eestiga seotud kunstnikest, sealhulgas Dora Gordine’ist. Ja veel: “Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafilise leksikoni” koostamise käigus kaalus kolleegium (kuhu teiste seas kuulusid Leo Gens, kõigi eesti skulptorite kohta andmeid omanud Mart Eller ja allakirjutanu) Dora Gordine’i kajastamist leksikonis, leidmata selleks küll piisavalt põhjendust.

Kõik see ei andnud vastuseid kunstnikuga seonduvatele arvukaile küsimustele, kuid need on vähemalt teadvustatud. Probleemid algavad juba nimest, käesolevas kirjutises on teadlikult kasutatud nimevormi, mida kunstnik kandis loometöö kõrgajal ning mis on sellisena noteeritud rahvusvaheliselt levinud teatmeteostes, Eestis oli ta Gordin, ka Gordina. Keerulisem on sünniaja ja -koha küsimus, mille kohta on väga lahknevaid andmeid. Levinuim, kuid ilmselt väär sünniaeg on 13. IV 1906 ja see on otseselt seotud Tate Gallery andmestikuga, sealtsamast on pärit sünnikoht Peterburi. Kinkides Tate Galleryle oma 1927. aastal valminud “Mongoli pea”, oli ta juba siis esinenud niisuguse sünniaastaga. Märkus on kohane, kuna vahel seostatakse tema sünniaasta-eksimust abiellumisega Richard Hare’iga 1936. aastal, põhjuseks see, et peeri soost mehele (sünd 1907) oli kohasem omaealine abikaasa. Esimese versiooni tõestuseks võiks tuua aga J. B. Mansoni, kes 1929. aastal raamatus “The Tate Gallery” kirjutas Dora Gordine’ist kui “noorest vene skulptorist”, milleks tegelik 34aastane iga erilist põhjust poleks andnud. Sünnikohana on kunstnik ise nimetanud peamiselt Peterburi ja ka Tallinna (esimene on täiesti ja teine küllaltki kaheldav), teatmeteostest võib leida veel Lätit ilma täpsema paigalise määratluseta.

Juta Kivimäe annab eluaastaiks 1895 – 1991, mis on tõenäoline, kuid ei saa jätta märkamata, et autoriteetne G. K. Sauri “The Artists of the World” märgib surma-aastaks 1992. Palju kasutatav H. Vollmeri “Allgemeines Lexikon der bildenden Künstler” on kavalam, igasugused aastaarvud on ära jäetud, kuid isegi leksikoni 1992. aasta väljaande kohaselt elas kunstnik Pariisis, see-eest on ta aga määratletud kui eesti-inglise skulptor (!). G. K. Sauri “The Artists of the World. Bio-bibliographical index by profession” on kategoorilisem ja asetab Dora Gordine’i kindlalt nende 86 hulka (alates 1560. aastal sündinud Arent Passerist ja lõpetades 1952. aastal sündinud Rait Präätsaga), keda tunneb eesti skulptoritena.

Mida aga Juta Kivimäe ei maininud üldse, kuid mis siiski on peamine Dora Gordine’i sidemetes Eestiga? Ilmselt näitustel esinemine Eestis. Kunstnik debüteeris 1917. aastal Eesti Kunstiseltsi korraldatud näitusel, mis toimus soome arhitektide Einar Sjöströmi ja Wäinö Palmquisti projekteeritud ning vastvalminud Cinéma-Passage’i (hiljem Rekord, Helios, Oktoober) hoones. Peale näitusepaiga äratas tähelepanu veel asjaolu, et ekspositsioon oli erivalgustusega ning näitus avatud kella üheteistkümneni õhtul. Suure väljapaneku (21 autorit, 238 teost) taset hinnati aga keskpäraseks. Mitmed esimese suurusjärgu kunstnikud olid siiski esindatud märkimisväärse arvu töödega, näiteks Konrad Mägi (27 teost), August Jansen (21), Peet Aren (15), mis vähendas debütantide võimalust näitusest kirjutavate kriitikute vaatevälja jõuda. Dora Gordine esines tookord kahe tööga ja need on näituse kataloogis noteeritud niiviisi: “102. Skulptur, 103. Skulptur (lapse pea) ” – võimalik osutus sellele, et esimesena nimetatu oli figuur. Ülejäänud kaks näitusel osalenud skulptorit olid Jaan Koort ja Kristiine Mey.

Ka Dora Gordine’i kahel järgmisel esinemisel, kunstiühingu ARS näitustel 1920. ja 1921. aastal, osales mõlemal Jaan Koort ning seega varjutas kõigil kolmel puhul toonase eesti esiskulptori looming teiste kujurite oma. Seejuures 1921. aasta näitus on kunstniku loomebiograafias eriti tähendusrikas, sest siis esines ta esmakordselt skulptuuriga, mille modellile ta teose nimetuses viitas. Kataloogi järgi on see A. de Hotvile portree. Hoolimata tavapärasest erinevast kirjapildist (peab olema de Hauteville) ei ole kahtlust, et tegemist on pseudonüümiga, mida kasutas Aleksei Baiov (1899 – 1923), noorelt surnud poeet, literaat ja orientalist, kes unistas Oriendi ja Oktsidendi lähendamisest, nende mõtteõpetuste sulandamisest uueks filosoofiliseks süsteemiks. Ja kas selles noormehes ei võiks näha Dora Gordine’i ida-ihalusele algtõuke andjat või oleks ehk koguni võimalus vaadelda kunstniku järgnevaid suundumusi A. Baiovi peateose, poeemi “Tulevane Tsushima” valgusel?

Ometi näitab osalus kolmel väljapanekul Dora Gordine’i kujunemist näitusevõimeliseks skulptoriks. Seejuures jääb täiesti vastuseta küsimus, kellelt ta modelleerimist õppis. Skulptuur oli käsitöölikku ametioskust nõudev ala, mille puhul juhendamiseta on pea võimatu saavutada vastavat taset. Tegelikkus on huvitavamgi – Dora Gordine jõudis Eesti perioodil asuda ka ise modelleerimist õpetama! Leo Gens on tõdenud, et Dora Gordine oli tulevase kujuri ja arsti Jeguda Leiba skulptuuriõpetajaks enne viimase siirdumist 1922. aastal Berliini, A. Reimanni kunstikooli skulptuuri õppima. Teates pole kahtlust, sest Leo Gens ja Jeguda Leiba olid sõbrad ja kauaaegsed kolleegid Tallinna kunstikõrgkooli õppejõuametis.

Niisiis tuleb tõdeda, et meie teadmised Dora Gordine’ist on vähesed, kuid siiski mitte lootusetult olematud. Veel vähem teame kahest Eestis sündinud ja rahvusvaheliselt tunnustatud skulptorist, kes on samuti juudi rahvusest. Need on Šotimaal elanud Benno Schotz (1891 – 1984) ja Ameerika Ühendriikides tegutsenud Minna (Rothenberg) Harkavy (1895 – 1987), kelle mõlema side sünnimaaga katkes juba enne kunstnikuteele asumist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming