Vilen Künnapu templitest ja tornidest

Rauno Thomas Moss

Vilen Künnapu. Templid ja tornid. Kujundaja Irina Tammis. Epifanio, 2007. 104  lk.  

28. veebruaril esitles Tartu ülikooli kunstimuuseumis arhitekt Vilen Künnapu oma kogumikraamatut “Templid ja tornid”. Raamatu esitlusüritus oli ühtlasi autori Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna vabade kunstide professorina peetud loengusarja lõpetus ja kokkuvõte.

Kutsututest võtsid sõna filosoofiateaduskonna dekaan Valter Lang, ülikooli kunstimuuseumi direktriss Inge Kukk, kunstide osakonna maalikunsti õppetooli professor Jaan Elken. Seejärel andis Vilen Künnapu esinemise järje Andrus Elbingule. Lõpetava sõna sai arhitekt Toivo Tammik. Ürituse muusikavaliku eest kandis hoolt August Künnapu.

Raamatut tuleks ennekõike vaadata kui arhitektuuri vaimsuse ja inimlikkuse kvaliteedi olulist suhestajat. See tekstide, kavandite ja muude ülesvõtete ning kollaažide kogumik toimib manifestina. Autori sissejuhatus ja tagakaane Tamkangi ülikooli professori Marco Casagrande saatesõna raamistavad ja ühtlasi annavad lugejale, kellel pole olnud võimalust Vilen Künnapuga isiklikult vestelda või tema arusaamu auditooriumis kuulata, vajaliku mõistestiku ning eeldused taustsüsteemi tajumiseks. Raamat mitte ainult ei räägi templitest ja tornidest, vaid  sel on  eesti erialakirjanduse literatuursel maastikul nende roll kanda.

Paljudele avamisele tulnutest on selle trükise peamine ülesanne jääda struktureeritud vormis meenutama Künnapu loenguid ja mõtteavaldusi. Üliõpilaste jaoks on see olulisim. Nad on näinud-kuulnud, kuidas arutleb enda ja teiste loomingu üle kahtlematult väljapaistev ja eriline looja. Kuidas ühes ehitises, olgu selleks ärikeskus, elumaja, tempel või mälestusmärk, liituvad matemaatika ja poeesia, maalikunst ja metafüüsika, ulme ning visionäärlus reaalse eluga. Ainult Vilen Künnapu saab ja võibki endale lubada sellist avameelsust ja otsekohesust, rääkides Giorgio de Chiricost, Lemuuria preestritest, Louis Kahnist, Andrus Elbingust, konstruktivismist, Epifanio Ramirezest, Andrea Palladiost, siiriuslastest. See oli nii mõnelgi juhul katsumuseks poststrukturalismist läbiimbunud kuulajaile, kes avastasid, et nende intellektuaalne mässumeelsus on aegunud, et nad tunnevad piinlikkust, kuna postmodernistlik skepsis ei luba sisse astuda nende tornide ja templite ustest, millest räägib Vilen Künnapu. Postmodernistlik arusaam  ei aktsepteeri absoluutseid väärtusi ja energiaid, postmodernismile on tähtis konkreetsete valikute küsimus, see on ideoloogia XX sajandi tähenduses. Vilen Künnapu süsteem on ehitatud sügavamal tasandil üles just eeldusele, et me mõistame, et inimene olla tähendab täita konkreetset ülesannet, mille puhul kibestunud ja vihane iroonia peab asenduma enese usaldamisega Looja hoolde.

Vilen Künnapu ei varja, et tema arvates on arhitektuuril okultne ülesanne, temal endal aga kosmilise energia kanali vaimne roll kanda. Väiklane oleks seda siinkohal küsimuse alla seada. See on Vilen Künnapu, arhitekt, kunstnik, loovisik, inimene, mees. See on tema au ja õigus võtta sõna Messiana, kes restruktureerib materiaalset keskkonda, linnaruumi ehitiste läbi, et soodustada kõrgsagedusega kosmilise energia levikut.

Vilen Künnapu geomeetria filosoofia toetub lihtsale printsiibile: kogu nähtavat maailma, kuni subatomaarse tasandini, iseloomustavad geomeetrilised mustrid, intervallid ja seosed-suhted. Füüsiline reaalsus on determineeritud nähtamatu a-mateerialise maailma kaudu, neid ühendavad geomeetrilised struktuurid ja rütmikad. “Meie elu ja aeg koosnevad vormidest ja nende energeetikast ning kogu selle koosluse vastasmõjust, millesse oleme haaratud ka meie,” kirjutab Vilen Künnapu raamatu eessõnas teadjanaine Ursula Liblikas. Ehk teisisõnu, meie kõigi meeleorganite tajusüsteem allub mingil viisil geomeetrilistele või proportsionaalsetele eristuste skeemidele, mille läbi me konstrueerime ehk tuletame erinevaid tõlgendeid. Kui tunneme roosi lõhna, siis ei reageeri me selle aroomi keemilisele substantsile, vaid selle eripärasele molekulaarskeemi ehitusele. Helitööd kuuldes ei püüa meie tähelepanu helilainete kvantitatiivsed erinevused, vaid pigem sageduste logaritmilised, proportsionaalsed eristused ehk intervallid. Niisamuti on käsitletav probleemistik ehitistega, ruumidega, kus me elame ja töötame. Vastavalt ruumi korraldavatele proportsioonidele ehk geomeetriale mõjutab see ka meie intentsioone ja elukvaliteeti.

Andrus Elbing luges oma luuletuse, vaigistades raamatuesitlusel kohalolijaid sel määral, et tundus, nagu oleksid kõik lakanud hingamast. Kui mõni kohalolija võis vaadata võõristavalt raamatus trükitud stuupasid ja templite pilte, siis isegi nemad ei saanud eitada seda inimlikku traagilist sügavust, mis kiirgas Elbingu esinemisest. Peegeldades Vilen Künnapu isiksust, oli Elbingu tagasihoidlik esinemine ja kohalolek tegelikuks, paljudele tajutavaks märgiks, kuivõrd abstraktsed on sotsiaalsed määratlused, kuivõrd olulised on absoluutsed väärtused ja nende märkamine, hindamine. Seda eriti XXI sajandi loojale. Kuidas need väärtused kodeerivad kultuurilisi märke, sest omavahel lihtsalt struktureeritud märgid tekitavad erinevaid tõlgendusi, teadlikke semiootilisi manipulatsioone ja toidavad väärkujutelmade deemoneid. Vaimse ruumi nihestamisena ei mõjunud Elbingu lugemine mitte ainult kuulajatele, vaid ettelugejale endalegi. Noorel loojal võeti käerauad ära vaid kõnede ja luuletuste ettelugemise ajaks, keelatud oli juua, süüa, võtta kaasa esitletud raamatut. Samas ei võtnud vangi saatnud meeskond midagi ette, kui üks kohalviibijatest kasutas olukorda luuletaja parastamiseks ja mõnitamiseks.

Kuid inimesele, kes on loodud Jumala palge järgi, pole väärikas roomata omaenda varjukujuna. Vilen Künnapu ja Andrus Elbing tuletasid sellel õhtul meelde inimlikkuse väärtust ja pühadust ning vajadust vaimselt areneda. Seda sama ideed ja mõtet kannab raamat “Templid ja tornid”.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht