Argitraagika II – Ihu­äärmuslusest

JÜRI KOLK

Sattusin hiljuti peole. Iseenesest pole selles midagi iseäralikku ega mainimisväärset, inimestega juhtub oluliselt halvemaid asju. Mainin seda, kuna paljud pidulised olid väga uhkelt üles löödud. Ma ei pea silmas mitte niivõrd riietust ja aksessuaare, vaid kehasid. Naiste pihad olid peenikesed ja vetruvad kui pilliroog, meeste musklid puhvis, nagu teeks nad päevast päeva rasket füüsilist tööd. Miski tundus selle pildi juures valesti olevat. Ausalt öeldes näib punniaetud musklites pahatihti sisalduvat lisaks jõule ka teatav olemuslik kurbus, neist õhkub midagi traagilist ja tühja. Ma ei hakka seda siiski pikemalt seletama.

Paari järgneva päeva jooksul sattusin ka tänaval nägema peamiselt äärmuslasi: ühelt poolt persoone, kelle kehad on võimaluste piires üles löödud, teisalt selliseid, kes tundusid olevat kokku­kukkumise piiril. Keskmisi oli näruselt vähe. Eks see oli ennekõike õnnetu juhus, aga midagi näitab juba fakt, et selline juhus on tõenäosuslikult võimalik.

Igaüks, kes on mõelnud oma ihu eest hoolt kanda, teab, et konkureerivate õpetuste kuhi on aukartustäratav. Mõõdukalt motiveeritud, tavalise töö- ja keskendumisvõimega kodanikul on peaaegu võimatu ennast sellest läbi närida. Näiteks mina olen silmatorkavalt keskpärane inimene. Antud valguses hakkas see tunduma kiitlemisväärne. Olen keskmist kasvu, keskmises vormis, loodetavasti kuskil oma elutee keskel ja nii edasi. Keskmise vormini jõudmine on mulle olnud üle keskmise keeruline. Olen varasemas elus teinud trenni ja püüdnud jälgida toitumist, veel varasemas elus söönud kõike ja olnud füüsiliselt võrdlemisi loid, mõõtnud nende kahe lähenemisviisi paljusid nurki. Minu järeldus on masendavalt lihtne. Võib olla ette kindel, et praktiliselt keegi ei jää mind kuulama, asjast huvitatud asjatundjate udu on liiga paks, aga räägin ikkagi. Laias laastus piisab tervel inimesel endale sobivas kaalus püsimiseks põhimõttelisest nõustumisest energia jäävuse seaduse põhimõtetega. Päriselt, nii ongi. Ülejäänu on hõlpsasti tuletatav.

Eks ma räägin sellest kõigest seoses olümpiaga. Me kõik osaleme sellel olümpial. Meie oleme spordipeo ebaõnnestujad. Kinnitan, ma saan spordi ilust aru küll, oskan hinnata võistlustega kaasnevat dramaatikat ja emotsioone, aga kogu see asi on hullusti käest ära läinud. Esiteks juba üritus ise: meeletu reklaam (aga kõige populaarsemate spordialade – rattasport, jalgpall, tennis, poks – jaoks on olümpia viiendajärguline võistlus), korraldajad jäävad miinusesse, ehitatakse tohutuid rajatisi, millele hiljem pahatihti rakendust ei leita, jne jne jne. Hõlmatakse meeletutes kogustes tähelepanu, millega võiks parematki teha. Tänapäevane olümpia – nii erinevalt spordist! – on tõeliselt ilge nähtus. Paraku kajab iga jumalakultus, nii ka olümpiaatleetidest tulenev, välja rohujuurteni.

Näiteks meie koolide kehaline kasvatus on suunatud olümpiale. Ei, tõesti! Spordipumba juures istuvad onklid muidugi seletavad, et koolinoortega tehtavat tööd on vaja intensiivistada, aga kuna keskmised tulemused käivad järjest alla, siis võiks tunnistada: on vaja uut ideoloogiat, keskmistele suunatud ideoloogiat. Liikumine, mis on inimesele tõepoolest vajalik, ei tohiks vaikimisi olla saavutussport. Liikuma peaks rõõmust ja vaiksest rahulolust (küllap jätkuks ka saavutussportlasi, selles pole põhjust kahelda). Iga protsent keskmisi inimesi, mida selline suhtumine võiks juurde anda, väärib paarist olümpiamedalist loobumist (kuigi, ma usun, et me ei jääks neist medalitest ilma). Selleks on vaja võtta mõiste „liikumine“ äärmus­fanaatikute käest tagasi. Koolid ja avalikus ruumis hõljuv meelsus ei peaks suunama läbi lagede tähtede poole, pigem ikka liikumisrõõmu avastamisele. Kui kehalise kasvatuse tunnid keskenduks sellele, et laps oleks kooli lõpetades avastanud viisi, kuidas talle meeldib ennast igapäevaselt liigutada, siis selle väärtus, võrreldes praeguse hüsteerilise kõikumisega vastikusrefleksi tekitamise ja saavutusvajaduse õhutamise vahel, oleks üüratu.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht