Luulet

Asta Põldmäe

KAABA KIVI On ebausklikelgi oma Kaaba kivi –rändavad Hiie tallu Neeme tee 29,põues räbaldund käsikiri, suur pime usk.Käsikiri, mis ei õnnestu kusagil mujal –üksnes Käsmus, ülemises saunapoolses toasmadala kaarakna all.Siin sai ta alatud, arvuti laotas tiibu,härjasilmana valgus kapslist Dalí vedel kell,lammutus tubane kubatuur –milline hiilgav eeltakt, iseennast ei tunne ära! Jääb maha, vesiliiva vajub suutmatuseudune manner.Eelilmas sirutab liikmeid lootuste lopsakas saar. Rändavad ebausklikud oma Kaaba kivi juurde, põues tolmav käsikiri, seljakotis kartulid, riisiõli, kohv.

KLASSIKOKKUTULEK PÕHJARANNIKUL

Album käib ringi.
Valged kraed,
minkimata õhevil palged
mälestustest heletatud.

Pole teda. Tedagi enam pole.

Oma puhteea sõprade
kustunud aknast
kõhkvel piilume
teispoolsuse
tumma riiki.

Vaadata ei julge.
Vaatamata jätta ei saa.

PÜSIÜHENDUS

Raske on hoida ergvel
hõõguvaid, hingavaid süsi,
kui sa vaid üksinda hindad,
kui püüad ise vaid kanda
kaksainsaid tähendusi.

Mugav on jätta soiku
pingul ja elus vaiste,
kuid puhta rõõmu maiku,
kuid erksa valu kaiku
ära siis looda aista!

Loiul on loiud õnned,
lahjad kui hinganud viinad,
jõuetul lodus tiivad,
oimetul rähmas silmad.

Laka pealt võhrud viinud
õhulosside kinnistukirjad,
muinaskruntide maakatastrid,

kohe läbi saab järatud tunnel,
püsiühendus Lethe alt.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming