Diivanipallaad

Väike vestlus August Sanga nimelise luuletõlke auhinna puhul, mille pälvis Järvi Kokla Heli Laaksoneni edelasoome murdest hiiu keelde tõlgitud luuletusega „Pallaad“.

Pille-Riin Larm

30. septembril, rahvusvahelisel tõlkijate päeval olid Tartu kirjanduse majas pidustused. Esmalt kuulutati välja Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetaja­auhinna tänavune laureaat – pikaajalise, viljaka ja tähelepanuväärse toimetamistöö eest sai tunnustuse Linda Targo.

Seejärel anti üle esimene August Sanga nimeline luuletõlke auhind, mille puhul hinnatakse, vastupidi, ühtainust teksti. Auhinna pälvis Järvi Kokla Heli Laaksoneni edelasoome murdest hiiu keelde tõlgitud luuletusega „Pallaad“. Luuletus on ilmunud Laaksoneni kogumikus „Ole ise“ (2017). Luuletusest on YouTube’is autori esituses ja hiiu subtiitritega ka video.

Viimaks esitleti almanahhi „Tõlkija hääl VI“.

„Pallaadi“ teemal sai samas majas asuva raamatupoe Utoopia diivanil peetud Järvi Koklaga väike vestlus.

Pille-Riin Larm: Näib, et luule tõlkimine ei ole su leivatöö. „Ole ise“ on koguni tõlkijadebüüt. Millega leiba teenid ja kuidas luule tõlkimiseni jõudsid?

Järvi Kokla: Töötan Tuglase seltsis Helsingis. Mul on keele vastu alati huvi olnud, see on üks kõige põnevam asi maailmas. Võib-olla sellepärast, et olen kakskeelne inimene: mind on ümbritsenud lapsest peale hiiu keel ja eesti keel.

Soome keelest eesti keelde hakkasin tõlkima vajadusest: rohkem tarbetekste ja artikleid. Laaksoneni luuletused aga lihtsalt võlusid mu ära. Lugesin neid ja kuulsin oma peas sama teksti hiiu keeles. Siis ei jäänudki midagi muud üle kui proovisin selle paberile panna.

Larm: Palun kirjelda pisut auhinnaluuletuse tõlkimist.

Järvi Kokla raamatupoes Utoopia.

Pille-Riin Larm

Kokla: Paljude Heli Laaksoneni luuletuste aluseks on mõni päriselt juhtunud lugu. „Pallaadi“ taust on see, et Heli oli pulmas. Ühel hetkel avastas ta, et pruut on kadunud, ainult üks pruudisoenguga pea läks mööda järve. Kleit oli puu otsa visatud.

Seda, kuidas ma selle luuletuse tõlkisin, ei tohigi võib-olla rääkida. Heli Laaksonen saatis luuletuse mulle umbes kümme aastat tagasi, et tõlgiksin selle eesti keelde Jan Rahmani jaoks, kes tõlkis selle omakorda edasi võru murdesse. Nii et kõigepealt oli toortõlge eesti keelde, seal tõlkisin boolikausi ikka boolikausiks ja kalju oli kalju. Nüüd hiiu keeles tegin boolikausist õlleankru ja kaljust tavalise ranna. Kujutasin ette, et pidu toimub mere ääres, näiteks Lõuna-Hiiumaal.

Pärast on selgunud, et Heli sõbranna pole ainuke, kes oma pulmapäeval on ujunud. On teisigi soome naisi, kes oma pulmapäeval on kleidi puu otsa visanud ja ennast jahutama läinud.

Larm: Kas on kavas ilukirjanduse tõlkimisega jätkata?

Kokla: Tahaksin vastata, et ei, tegin lihtsalt nende luuletuste tõlked ära, mis mulle kõige rohkem meeldisid. Aga Heli ju kirjutab raamatuid muudkui juurde. Tal on nüüd aabitsaraamat, kus on iga tähe kohta üks luuletus, ja numbriraamat, kus on iga numbri kohta üks luuletus. Tõlkisin neid „Luulesõiduks“. Võib-olla jätkan. Oot, mul on siin kuskil K-tähe luuletus 

[Spontaanse pausi ajal liituvad vestlusega teised poes viibijad.]

Marju Lepajõe: Siim, ma sain sinu käest selle kogu talvel. Ma lugesin ja ma olin nii õnnelik! Mõtlesin: küll on hea luule.

Siim Lill: Lehmaluuletus on hea.

Lepajõe: Lehmaluuletus on viimase peal! Sellest võiks video teha.

Järvi: „Lehm ja kask“ on ka kõige tõlgitum, Heli Laaksoneni kodulehel võib seda lugeda 22 erinevas keeles või murdes. Aga täheluuletused on umbes sellises stiilis: K. Küülik kirjudas külavanemale: Kuulge, kuningas, mool aa kolm soovi. Kanavargad kooli, vösavillemid vangi, karule kell kaela. See aa köik. Kumardades üks küülik Kärdeld. PS. Kaapsarullide seest leha välja.

Lepajõe: Kui veider nähtus on ikka luule! Eelmised meeletud luuleelamused on mul viimati olnud Bertolt Brechti kogu, mille Märt Väljataga koostas – väga võimas, ma ei olnud varem saanud tervikuna läbi lugeda. Siis Sergei Zavjalovi „Meelika“, mille tõlkisid Aare Pilv ja Katrin Väli. Ja nüüd Laaksoneni „Ole ise“. Sa tajud tõesti: luule toimib. Need kolm autorit justkui ei käi kokku, aga nad väga käivad kokku.

 

August Sanga nimelise tõlkeluule auhinna kandidaadid olid veel Katrin Hallas P. I. Filimonovi luuletusega „Orvuks jäänud raamatukaupmehe monoloog“ (Vikerkaar 2018, nr 1–2), Kalju Kruusa Yú Jiāni luuletusega „märkmeid, 218“ (raamatust „Kümme kükki“, 2018), Aare Pilv Jan Kaplinski luuletusega „Vaik juba mureneb sõrmede vahel“ (raamatust „Valged ööliblikad. Wegeneri naeratus“, 2018), Peeter Volkonski Nareki Gri­gori teosega „Kõnelus Jumalaga südame põhjast“ (LXXXIV, raamatust „Nutulaulude raamat“, 2017), Märt Väljataga Boris Pasternaki luuletusega „Hamlet“ (Vikerkaar 2017, nr 10–11).

Luuletõlke auhinna žürii koosseisu kuulusid Hasso Krull (esimees), Doris Kareva, Carolina Pihelgas ja Mart Velsker. Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna žüriis olid Katrin Kern (esimees), Maiga Varik, Eva Kolli ja Kairi Tamuri.

 

Pallaad

Öhe aasta nägime
kui pruut ujus üle väina.
Pee püsti kut emapödral.

Külalised jähid randa vaatma
ja peidmes jöi ölut otse ankrust.

Teise kaldas ripudas pruut oma kleidi
kadaga otsa kuivama.
Juused pole mette märjaks saankid.

Korra jüba tundus
et haneparv hakkab üle väina tulema.
Ristiema oli see kis köige esmald sukeldus
siis höde ja höölapsed.
Mihed jätsid käimad kivi peele
ja läksid järgi.
Peidmes töi suurema ankru.

Pulmarahvas
pole lisipiirigid saan
Kui pruut jüba edas ujus
kaugumale laiu peele.
Tegi kuuseokstest onni
keeras türkidega lokid pehe
ja jähi ööd ootma.

Peidmes
jöudis humiguks ta körva.
Oli toon köik läbi roo
söuden ölleankruga
üle väina ja laidude vahel
kaasas
lambanahk ja kinki saadut röster.

Natust ebapraktiline ta ju aa
a mette nii hitu
et äi teeks
mes tehendab kui pruudid ujuvad:
oled sa mo seltsis
nende peevdel ka
kui ültse äi tasuks?

 

Heli Laaksonen
Soome keelest tõlkinud Järvi Kokla

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht