E-raamatute mõjust kirjakultuurile

Vahur Afanasjev, kirjanik

Aastal 1971 sai 24aastane üliõpilane Michael S. Hart oma venna parima sõbra kaudu ligipääsu Xerox Sigma V suurarvutile, mis oli üles seatud Illinoisi ülikooli. Hart, kellele polnud võõras matemaatika, kirjandus ega tänavamuusikuna rahateenimine, ei olevat esimese hooga teadnudki, mida uhke võimalusega teha. Kuna Harti kasutajakonto avati 4. juulil, otsustas ta Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni arvutisse lüüa. Nõnda sündis esimene e-raamat. Kohe selgus ka, et verinoores internetis ei kõlba nii suurt faili e-kirjadena laiali saata, nii et loodi võimalus e-raamat alla laadida. Edaspidise elu pühendas Hart mittetulundusliku tasuta e-raamatute Gutenbergi Projekti arendamisele, mis kuni kaheksakümnendate lõpuni tähendas raamatuklassika käsitsi arvutisse tippimist.

Tehnika

Johannes Gutenbergi XV sajandi keskel leiutatud raamatute trükkimise tehnoloogial kulus mitusada aastat, enne kui raamatutest ja ajalehest laialt levinud tarbekaup sai. Meie ränija elektriajastu on kiirem, kuid ka e-raamat on massideni jõudnud alles oma 40. sünnipäevaks. Veel paar aastat tagasi reageeris Eesti Kirjanike Liidu üldkogu e-jutule õlakehitusega. Ja õige kah, sest siis arvasid kõik, et e-raamatut peab lugema värelevalt arvutiekraanilt, mis on umbes sama tark tegu kui ilma maskita keevitamine.

Praeguseks ei jää e-raamatute lugemise seadmete mugavus paberraamatu omast enam alla. E-tindi tehnoloogia tähendab, et lugeri ekraanile, erinevalt arvutist, ei kuvata 60–80 Hz taktsagedusega pilti, vaid imepisikestest kapslitest moodustatud tähed püsivad ilusti paigal, kuni lugeja järgmise lehekülje laeb. Tänavu 19. mail andis interneti-raamatukauplus Amazon teada, et nad müüsid esmakordselt e-raamatuid paberraamatutest rohkem. Lugejad on e-raamatu omaks võtnud.

Minu enda värsket raamatut osteti tervelt 10% elektroonilises vormis. Ausalt öeldes imestan, et inimesed on valmis välja käima umbes 9 eurot faili eest, selmet osta 12 euro eest kena paberköide. Viimaks peaksin solvunudki olema, et lugeja ei soovi minu sõnaloomet füüsilise objektina raamaturiiulist piiluda? Usun, et ma pole ainus kirjanik, kes tunneb teatud e-kõhedust.

Kasutades oma palgatöövõimalusi, kutsusin oktoobri lõpus Tallinna ülikooli akadeemilisse raamatukokku e-mõtteid vahetama Karl Martin Sinijärve (Eesti Kirjanike Liit), Peeter Kondratjevi (ELNE T Konsortsium), Marek Tamme (Tallinna ülikool) ning Margus Küppari (Eesti Digiraamatute Keskus). Arutelu süvendas usku, et e-raamatutele ei ole vähimatki mõtet ega lootust sõrgu vastu ajada. Elektroonika tuleb mühinal, on odav ja seksikas. Mis siis, et paberraamatuid praegu aina rohkem trükitakse, saab neist varem või hiljem luksusese, mis, muuseas, ennustab käsitööndusliku köitekunsti taastulekut.

Luuletaja Peep Ilmet käis arutelu publiku hulgast välja mõtte, et e-luger võiks olla hoopis ümar nagu pärgamendirull. Tõesti, tehnoloogia avab uusi võimalusi. Juba praegu oskavad lugerid ingliskeelset teksti valjusti ette lugeda, robotlikult, aga siiski. Muutuda võib ka ilukirjandusliku teksti vorm ning loomise viis, näiteks kollektiivne autorsus, kommenteeritud või ümbertöötatud väljaanded. Muusikas tõi lühikeste helilõikude ümberjärjestamine uudseid žanre; eks teksti ole ammu miksitud, kuid e-teksti puhul on see veel lihtsam.

Koopiad ja raha

Sõna kirjapanemine tähendab, et sõnastaja ei pea enam viibima vastuvõtja juures. Tekst jätkab levikut ka siis, kui sõnade esmane fikseerija on surnud. Ennevanasti liikus üle aja ainult pärimus, jutustaja isik kadus kiiresti unustusse. Kirjasõna avas võimaluse lisaks mõnele DNA-jupikesele ka mõni allkirjastatud mõte tulevikku lennutada. Muidugi teeb kirjanikule suurt rõõmu, kui tema e-raamat lendab üleilmse arvutivõrgu kaudu hetkega mandrilt mandrile. Varjukülg on majanduslik. Kui paberraamatu puhul võis üsna kindel olla, et lugejal on odavam ja mugavam raamat osta kui paljundusmasinast läbi lasta, siis e-raamatu puhul on koopiate hulka raske kontrollida. On tõik, et täiesti kopeerimiskindlaks ei saa ühtegi elektroonilist formaati teha.

Kui internetis hakkasid levima helifailid, tõusis muusikatööstus tagajalgadele. Kardeti, et varsti levib kogu muusika tasuta. Elu on siiski näidanud, et üleilmse muusikatööstuse sissetulek aina kasvab: ehkki plaadistatud muusika tulud on kahanenud, kasvas viimase viie aastaga digitaalse muusikamüügi tulu ligi viis korda (3 miljardilt dollarilt 15 miljardini)1 . Seejuures on tublisti kasvanud muusika elusa esitamise tulu.

Marek Tamm osutas arutelul, et paberraamatuid trükitakse igal aastal aina rohkem, mistap koos e-raamatutega kasvab kirjasõna ennaksammul. Rahvusvaheline statistika näitab, et hoolimata hädadest, mida toob usin lastetreimine juba seitsme miljardini2 jõudnud rahvaarvuga Maal, kasvab kirjaoskajate osakaal ja hulk3. Usun, et laias laastus peavad need hinnangud paika ning sisendavad lootust, et raamatumaailma rahapöörisest jätkub endiselt mannateri ka kirjaniku pudrupatta pudenema. Küll aga teeb muret, kuidas lugeja selles tohutus tekstimassiivis hakkama saab?

Raamatukogud ja kirjastused

E-raamatul puuduvad trükikulud, mis moodustavad paberraamatu hinnast märkimisväärse osa. Teoreetiliselt peaks rohkem rahalisi vahendeid jääma toimetamiseks ja kirjanikule maksmiseks. Tegelikult võib vabalt juhtuda, et vabanenud rahalised vahendid suunatakse kirjastuse omaniku jahtlaeva ülalpidamisse. Paljud autorid võivad avastada, et e-kirjastamine on imelihtne, ning vaevalt neilgi korraliku toimetaja palkamiseks raha jagub. Kirjaniku sõltumatus kirjastajast on tore, kuid kvaliteeti see ei tõsta. Lugeja ei seisa silmitsi mitte ainult üüratu sõnamahuga, vaid ka üüratu sõnavahuga.

Kui Julius Caesar aastal 48 Aleksandria raamatukogule tule otsa pani, hävines tubli tükk Euroopa kirjavarast igaveseks. Tänapäeval on raamatu koopiad ilma mööda laiali ning ühe suure raamatukogu mahapõletamine ei mõjutaks kultuurilugu kuigivõrd. Raamatukogus käiakse peamiselt selleks, et tasuta lugeda liiga kalleid või vaid ühekordset huvi äratavaid raamatuid. Siiski, teaduskirjanduse, sh artiklite andmebaaside kasutamisel muutub aina tähtsamaks raamatukogu kui suunaja roll. Näiteks TLÜ akadeemilises raamatukogus töötab kaheksa erialareferenti, kas aitavad üliõpilastel ja teadustöötajatel infodžunglis orienteeruda. Kas on võimalik, et ühel hetkel vajab ka ilukirjanduse lugeja institutsionaalset konsultanti? Kirjastus kui kvaliteedimärk võib e-ajastul mureneda.

Aleksandria raamatukogu häving oli kirjakultuurile suur pauk. Mööda arvuteid laiali paisatud e-kultuur tundub lokaalsetele katastroofidele immuunne, seda ohustab vaid tulnukate rünnak ja kogu maa de-elektrifitseerimine. Mesopotaamia kiilkirjas savitahvlid on kandnud meieni sõnumeid viie-kuue tuhande aasta tagant, ilma elektrita e-luger vaikib igaveseks.

Kuna tulnukaid veel ei paista, teeb mulle rohkem muret võimalus, et kaotan tollesamuse lugeri purjuspäi taksosse ning olen hetkega ilma sadadest raamatukoopiatest. Kuna ka koduarvuti võib õhku lennata, on ilmselt tark mõte hoida koopiaid internetipõhises raamatute laos. Veel parem, kui saaksin faile üldse mitte osta, vaid mingi mõistliku tasu eest piiratud aja jooksul lugeda. Raamatukogu kui institutsioon peaks tulevikus tagama ka selle, et meie lapselapsed ei pea vanu e-raamatuid ükshaaval uuemasse failiformaati töötlema.

Karl Martin Sinijärv osutas arutelul võimalusele, et kui kas või sümboolse tasu, näiteks kümne euro eest anda lugejale aastane ligipääs raamatukogu e-varamule, tähendaks see Eestis ainuüksi ühe suure raamatukogu pealt mitu korda suuremat summat kui praegu autorihüvitisfondi jagatav kokku. Nii meil kui mujal pidurdab e-raamatute laenutamise ning paberraamatute digiteerimise arengut juriidiliste küsimuste mikrokosmos. Kuna keele ja kultuuri säilimine seisab Eesti vabariigi põhiseaduse preambulis, oleks põhjust pidada järgmine e-raamatute arutelu riigikogus.

1 Vt http://grabstats.com/statcategorymain.asp?StatCatID=9

2 Vt http://www.un.org/apps/news/story.asp?NewsID=40257

3 Vt http://earthtrends.wri.org

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming