Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2017. aasta aastaauhindade põhižürii koosseisus Rebekka Lotman (esimees), Priit Kruus, Maire Liivamets, Ene Paaver ja Elle-Mari Talivee valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

PROOSA

Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“

Jan Kaus, „Kompass“

Eva Koff, „Sinine mägi“

Rein Raud, „Kell ja haamer“

Ove M. Suur, „Collateral damage“ I ja II

Urmas Vadi, „Neverland“

LUULE

Kristiina Ehin, „Kohtumised“

Mart Kangur, „Liivini lahti“

Andrus Kasemaa, „Olla luuletaja“

Kauksi Ülle, „ObiNizza“

Carolina Pihelgas, „Pimeduse pisiasjad“

Aare Pilv, „Kui vihm saab läbi“

ESSEISTIKA

Mart Kivastik, „Armastuse vormid“

Leena Kurvet-Käosaar ja Marin Laak (koostajad), „Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad“

Viivi Luik, „Pildi ilu rikkumise paratamatus“

Mihkel Mutt, „Õhtumaa Eesti II“, „Mõtted“

Malle Salupere, „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel“

Tõnu Õnnepalu, „Valede kataloog. Inglise aed“

VABAAUHIND

Freddy, „Sigalind“

Triinu Meres, „Lihtsad valikud“

Elin Toona Gottschalk, „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ (tlk Kersti Unt)

Leelo Tungal, „Teeleht“

Keiti Vilms, raamat „@keitivilms“ ja säutsud Twitteri kontol @keitivilms

NÄITEKIRJANDUS

Tiit Aleksejev, „SentiMentaalne valss“

Siret Campbell, „Beatrice“

Meelis Friedenthal, „Vaim masinas. G. F. Parrot“

Maria Lee Liivak ja Mari-Liis Lill, „Väljast väiksem kui seest“

Ivar Põllu, „Praktiline Eesti ajalugu“ ja „BB ilmub öösel“

Urmas Vadi, „Fööbi tagasitulek“

TÕLKEKIRJANDUS

Ilukirjanduse tõlkežürii koosseisus Anu Saluäär (esimees), Peeter Helme ja Riina Jesmin valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde

Ilona Martson – Ljudmila Ulitskaja, „Siiralt teie Šurik“ (pidades silmas ka Ulitskaja teose „Daniel Stein, tõlkija“ tõlget, Marusja Klimova teoste tõlkeid jm)

Paul-Eerik Rummo ja Riina Hanso – Henrik Ibsen, „Peer Gynt“ (pidades silmas ka Henrik Ibseni näidendi „Brand“ tõlget koos Sigrid Toomingaga)

Olavi Teppan – Thomas Pynchon, „Raskusjõu vikerkaar“ (pidades silmas ka varasemaid Irvine Welshi, John Dos Passose, William Burroughsi teoste tõlkeid)

Kai Aareleid – Jukka Viikilä, „Akvarellid Engeli linnast“; J. L. Borges, „Liivaraamat. Shakespeare’i mälu“; Isabel Allende, „Jaapani armuke“

Ants Paikre – Antti Tuuri, „Igitee“; Kirsti Manninen ja Jouko Raivio, „Stenvalli juhtum. Kuritöö Helsingis 1873. aastal“

Veiko Belials – venekeelse ulme antoloogia „Me armastame Maad 2. Viimane laev“

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde

Danutė Sirijos Giraitė – Rein Raua romaani „Rekonstruktsioon“, Ilmar Taska romaani „Pobeda 1946“ ning A. H. Tammsaare romaanisarja „Tõde ja õigus“ II ja III osa tõlge leedu keelde

Cornelius Hasselblatt – Mihkel Muti romaani „Kooparahvas läheb ajalukku“, Andrus Kiviräha romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ ja Ilmar Taska romaani „Pobeda 1946“ tõlge saksa keelde

Adam Cullen – Mihkel Muti „Siseemigrandi“ ja Rein Raua „Rekonstruktsiooni“ tõlge inglise keelde

Matthew Hyde – Rein Raua romaani „Täiusliku lause surm“, Meelis Frieden­thali romaani „Mesilased“ ning Maarja Kangro ja Andrei Hvostovi ajakirjades ilmunud loomingu tõlge inglise keelde

Consuelo Rubio Alcover – Priit Pärna raamatu „Tagurpidi“ ja Andrus Kiviräha romaani „Mees, kes teadis ussisõnu“ tõlge hispaania keelde

Mõttekirjandus

Mõttekirjanduse tõlkežürii koosseisus Margus Vihalem (esimees), Linda Kaljundi ja Jaak Kangilaski valis auhinnale kandideerima järgmised teosed.

Tiit Kuuskmäe – Ferdinand de Saussure, „Üldkeeleteaduse kursus“

Ülo Maiväli, Sille Remm, Kristiina Vind – Ernst Mayr, „Bioloogilise mõtte areng. Mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus“

Indrek Rohtmets – Andrea Wulf, „Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm I“

Anti Saar – Jacques Rancière, „Esteetika kui poliitika“

Kaia Sisask – Julia Kristeva, „Võõrad iseendale“

Jaanus Sooväli – Friedrich Nietzsche, „Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng“

LASTEKIRJANDUS

Lastekirjanduse žürii koosseisus Ilona Kivirähk (esimees), Janno Põldma ja Helena Koch valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

Jaanus Vaiksoo, „Laul Eestimaast“

Mika Keränen, „Fantoomrattur“

Piret Raud, „Kõik minu sugulased“

Leelo Tungal, „Hallooo!“

Kadri Hinrikus, „Katariina ja herned“

Reeli Reinaus, „Maarius, maagia ja libahunt Liisi“

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Mihhail Trunin (esimees), Maia Melts ja Veronika Einberg valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

Jaan Kaplinski, „Улыбка Вегенера / „Wegeneri naeratus“

Nikolai Karajev, „Кшетра Розенберга / „Rosenbergi ksetra“

Igor Kotjuh, „Естественно особенный случай: стихотворения в прозе / „Loomulikult eriline lugu“

Kalle Käsper, „Чудо / „Ime“

Jelena Skulskaja, „Пограничная любовь / „Piiriarmastus“

Polina Tšerkassova, „Звенящие сказки / „Helisevad muinaslood“

ARTIKLIAUHIND

Artikliauhinna žürii koosseisus Maarja Vaino (esimees), Luule Epner ja Liina Lukas valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid.

Toomas Haug, „Kuramaaži lõpp“ (Looming nr 9)

Anne Lill, „Naine sõja haardes. Andromache lugu“ (Vikerkaar nr 9)

Arne Merilai, „Olmesümbolism Viivi Luige luules“ (Looming nr 2)

Rein Undusk, „Jaan Krossi tegelikkuse manifestatsioonid“ (Keel ja Kirjandus nr 2)

Vaapo Vaher, „Ernst Enno hiiumaisus“ (Looming nr 6)

Piret Viires, „Digitaalse kirjanduse defineerimisest ja periodiseerimisest“ (Philologia Estonica Tallinnensis, nr 2)

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2018.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming