Enno Turmen 13. VII 1944 – 18. XI 2014

Liiga vara on lahkunud üks Skandinaavia kirjanduse tõlkijatest, kes jõudis eesti keelde tuua väärtkirjandust nii rootsi, taani kui ka norra keelest.

Enno Turmen lõpetas Vasalemma Keskkooli 1962. aastal ja astus Tartu ülikooli inglise filoloogiat õppima. Aastatel 1964–1967 tuli vahele sõjavägi. Ülikoolidiplomi sai ta 1969. aastal ja töötas 1977. aastani toimetajana kirjastuses Perioodika, seejärel Eesti Raadio rootsikeelsetes saadetes (aastal 1990 oli ta välislähetuses Rootsi Riigiraadios). Pärast Eesti iseseisvuse taastamist asus Enno Turmen tööle Eesti Välisministeeriumi poliitikaosakonda, kus suurepärane keelteoskus lubas tal tõlkida arvukalt kõnesid ja muid tekste rootsi ning inglise keelde. Aastail 1997–2000 oli ta Eesti Vabariigi esindaja Norras, ajutine asjur Oslos.

Enno Turmen kuulus rootsi-eesti sõnaraamatu koostajate hulka (esimene trükk 1979) ning osales ka Rootsis Raimo Raagi juhendamisel valminud eesti-rootsi sõnaraamatu koostamisel. Esimesteks ilmunud ilukirjanduslikeks tõlgeteks olid Erling Kristenseni ja Knud Sönderby novellid antoloogias „Taani novell” (1978). Tema tõlgitud raamatute arv ulatub veerandsajani ning nende hulgas on ka kaalukaid ülevaate- ja ajalooteoseid.

Rootsi keelest: Per Christian Jersildi „Laste saar” (1983), Sven Delblanci „Samueli raamat” (1985), Per Olof Sundmani „Insener Andrée õhuretk” (2005), Jan Arnaldi „Intimus” (2011), Arne Dahli „Koos mäeharjale mingem” (2012) ja „Europa blues” (2013), Bengt Liljegreni biograafia „Karl XII” (2005) ja Kjell Espmarki „Nobeli kirjandusauhind” (2005), Dag Sebastian Ahlanderi „Mäng Baltikumi pärast” (koos Ülev Aaloega, 1993), Wilhelm M. Carlgreni „Rootsi ja Baltikum. Maailmasõdade vahelisest ajast sõjajärgsete aastateni” (1995), Henrik Liljegreni „Rootslase ja diplomaadina Tallinnast Türki” (2007) ning Lars Peter Fredéni „Tagasitulekud. Rootsi julgeolekupoliitika ja Balti riikide iseseisvuse uus algus 1991–1994” (2009).

Norra keelest: Knut Hamsuni „Sügistähe all. Rändur mängib sordiiniga” (2002), Roy Jacobseni „Imelaps” (2010), Fredrik Skageni „Head ööd, mu arm” (2010), Karin Fossumi „Ma näen pimedas” (2012).

Taani keelest: Ida Jesseni „Üks mees tuli linna” (2011) ja „ABC” (2013) ning Jakob Vedelsby „Inimese seadus” (2014).

Lahkunud on väga andekas ja töökas ning tagasihoidlik inimene, kes ei kuulunud kunagi ühtegi erakonda ega loomeliitu ja tegi oma tööd tähelepandamatult. Tema elutöö räägib tema eest. Tema lahkumine on suur kaotus kõigile, kes teda tundsid – kaastöötajatele, koostööpartneritele, sõpradele.

Kirjastus Eesti Raamat

Kirjastus NyNorden

Sihtasutus Kultuurileht