Eric Dickens 29. I 1953 – 27. III 2017

Raimo Raag

Eric Dickens sündis Kesk-Inglismaal Dewsburys Yorkshire’i krahvkonnas. Tema tõsine huvi keelte vastu – ise nimetas ta seda keelte naudisklemiseks – pärines kakskeelsest lapsepõlvekodust: Dickensi ema oli hollandlane, isa inglane. Põhikoolis ja gümnaasiumis õppis ta prantsuse, ladina ja saksa keelt. Aastal 1971 astus Dickens Norwichis East Anglia ülikooli, et õppida Euroopa kirjandust ja rootsi keelt.

Ülikooli lõpetas Dickens 1975. aastal, olles vahepeal veetnud ühe õppeaasta Åbo Akademis, Turu rootsikeelses ülikoolis. Pärast East Anglia ülikooli lõpetamist sõitis ta aga Krakówisse, et sealses ülikoolis õppida poola keelt. Krakówist sünnimaale naasnuna omandas ta veel Leicesteri ülikoolis inglise keele võõrkeelena õpetaja kutse. Seejärel pöördus ta uuesti Soome, et kolme aasta vältel 1970. aastate lõpus õpetada nii soomlastele kui ka soomerootslastele inglise keelt ning arendada omaenda soome ja rootsi keele oskust.

Dickensi uudishimu Eesti, eesti keele ja kirjanduse vastu tärkas ülikoolipäevil tänu East Anglia ülikoolis loengu pidanud eesti külalislektorile. Hiljem Soomes muutus uudishimu tõsiseks huviks. Dickens on rääkinud, kuidas ta Helsingis Akadeemilises raamatupoes eestikeelseid raamatuid sirvides leidis, et oleks päris põnev tolle „naljaka soome keelega“ lähemalt tutvuda.

1980. aastate algul kolis ta Uppsalasse, kus asus eesti keelega tõsiselt tegelema: tõlkis eesti ilukirjandust algul katsetamisi, varsti juba kindla eesmärgiga pakkuda tõlkeid avaldamiseks. Briti kirjastusi oli aga peaaegu võimatu veenda eesti kirjanduse tõlgete väljaandmise tasuvuses. Üksikud Dickensi tõlked, peamiselt novellid, ilmusid siiski siin-seal ajakirjades. Taasiseseisvunud Eestisse asununa elatas ta end juba tõlkijana, kuid kuna tõlkida tuli ka palju muud kui ilukirjandust, ei pakkunud see ega kindlate kellaaegadega seotud töökoht boheemlaslike kalduvustega kirjandusinimesele rahuldust.

Vahepeal elas Dickens Hollandis, kus hoolitses oma leseks jäänud ema eest. Neil aastail ilmusid Dickensilt mõned eesti novellitõlked hollandi keeles. Pärast ema surma kolis ta tagasi Uppsalasse. Uppsalas möödusid tema kõige viljakamad loomeaastad.

Dickensi esimene ulatuslikum eesti ilukirjanduse tõlge – mõned novellid Jaan Krossi kogust „Silmade avamise päev“ – jõudis trükki 1995. aastal Londonis Harvilli kirjastuse välja­andena. Tõlge oli valminud juba mitu aastat varem kirjastuse tellimisel, sest kirjastuses loodeti, et Krossile antakse Nobeli kirjandusauhind, mille puhul müügiedu olnuks garanteeritud. Dickensi lootus ja unistus oli tõlkida Krossi peateos „Kolme katku vahel“, mida kirjastus oli valmis avaldama, kui Kross osutunuks pärjatuks. Saatus tahtis teisiti ja tõlge jäi lõpuni viimata.

Järgnevad mahukamad eesti ilukirjanduse tõlked sündisid aga Dickensi enda valikul ning annavad aimu tema kirjanduslikust maitsest ja lugemusest. Ilmunud tõlgete hulgas on Jaan Krossi romaanid „Paigallend“ (2003) ja „Vastutuulelaev“ (2012), Mati Undi „Öös on asju“ (2004) ja „Brecht ilmub öösel“ (2009), Friedebert Tuglase esinduslik novellivalimik (2007) ja Toomas Vindi „Lõppematu maastik“ (2012). Eesti proosa­antoloogia „The Dedalus Book of Estonian Literature“ (2011) sisaldab 16 Dickensi tõlgitud novelli ja romaanikatket sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, Juhan Liiv, Friedebert Tuglas, August Gailit, Karl August Hindrey, A. H. Tammsaare, Mati Unt ja Arvo Valton ning noorematelt eesti prosaistidelt. Selle ilmumise üle oli Dickens õigustatult uhke, samuti varem ilmunud Tuglase novellivalimiku üle.

Valminud, kuid avaldamata Dickensi tõlkeid on aukartust äratavalt palju, näiteks Karl Ristikivi romaan „Hingede öö“ ning novellid „Elupeegel“ ja „Don Juan ja Neitsi Johanna“, samuti Arvo Valtoni, Jaak Jõerüüdi, Toomas Vindi, Mati Undi, Kärt Hellerma, Mihkel Muti ja Kadri Kõusaare novellid, romaanid või katkendid. Pooleli jäi A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ teise osa tõlkimine. Tammsaare peateose viie osa inglise keeles avaldamiseks valmisolekut üles näidanud Briti kirjastus sattus aga raskustesse, nii et kogu ettevõtmine jäi toppama.

Dickensilt on ilmunud ka norra, soomerootsi ja hollandi kirjanduse tõlkeid inglise keelde.

Oma viimased aastad elas Eric Dickens Rootsis kaunis Värmlandis Grumsi väikelinnas.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming