Head, üha paremad read

Doris Kareva

Doris Kareva: Tänavu toimus „HeadRead” kolmandat korda ja ikka ei ole meedias üksmeelt selles osas, kuidas festivali pealkirja täpselt hääldada või käänata. Kuidas on õige?  Krista Kaer: „Head read” muidugi, eesti keeles.  Kas tänavuse festivali suurejoonelisus tulenes kuidagi ka kultuuripealinna staatusest?    Britta Koržets: Muidugi oli sellest suurt abi, nii rahalist kui ka toetust reklaamiga. Just see, et me olime osa kultuuripealinna programmist, andis võimaluse festivali natuke suuremana teha ja seega ka rohkem nähtav olla.   

K. K.: Kindlasti tuleks aga rõhutada teist kõige suuremat toetajat Briti Nõukogu, kellest on tõesti väga palju abi olnud. Nad on niivõrd head tööd teinud, et see tuleb eraldi ära märkida.  Samuti olid erakordselt abivalmis Suurbritannia saatkond ja saadik Peter Carter. Muidugi täname ka koostöö eest teisi välisriikide kultuuriasutusi ja saatkondi: Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Soome Instituuti, Prantsuse Kultuuriinstituuti ja Prantsuse suursaatkonda ning Taani Kultuuriinstituuti. Üldse tuleks märkida, et organiseerimise käigus kohtasime nii palju abivalmis ja toredaid inimesi, et kõiki neid siin nimepidi üles lugeda on väga raske.  Tahan kindlasti ka rõhutada, kui hea koostöö oli meediaga ja raamatukauplustega, ka kirjastajatega – aga ilma kõigi nende inimesteta on väga raske midagi suuremat ette võtta. Täiesti uudne oli sel aastal meie koostöö Pöff iga, aga arvan, et see on asi, mis võiks edaspidi veelgi areneda. 

B. K.: Rahaliselt muidugi toetasid ka kultuurkapital ja kultuuriministeerium. 

Kas väliskülaliste kutsumisel lähtuti raamatu ilmumisest eesti keeles?   

K. K.: Mõnel puhul küll, oli aga ka autoreid, kelle tõlked olid ilmunud juba varem. Tingimus on ikkagi see, et need raamatud oleksid eesti keeles olemas.   

Erakordselt mastaapselt oli esindatud ka eesti kirjandus, seinast seina ja kõikvõimalikes vormides. Kuidas see üldse õnnestus?   

K. K.: Jürgen Rooste mõte oli võtta kirjanikud ette kümnendite kaupa. Eriti vahva oli, et nii paljud tulid kaasa kassetipõlvkonnast.     

Kui suur oli festivali korraldustoimkond?     

B. K.: Kirjanike liidust Ingrid Velbaum ja Mart Siilmann, siis Jürgen Rooste, kes tegeles eesti üritustega … Tema hooleks olid ka need suurepärased õhtused programmid, kus muusika kohtus luulega. Jan Kaus kirjutas tekste kataloogide ja festivalimaterjalide jaoks.     

K. K.: Karl-Martin Sinijärv on see inimene, kellelt pärineb ka festivali nimi HeadRead (pealkirjana vormistatult „HeadRead” – keeletoim). Kristel Kiigemägi tegeles koos Jürgeniga poetry  slam’idega ja kirjanduslike retkedega, Eha Vain teab Põhjamaade kirjandusest ja kirjanikest rohkem kui keegi teine meie toimkonnas. Praegu on veel niisugune tunne, et ei jõua päris kohale, kui tihe see kõik oli ja kui palju nendesse päevisse head kirjandust mahtus.   

Üllatavalt vähe inimesi nii mastaapse festivali kohta.   

B. K.: Jah, eks hinge läks sinna ikka kõvasti.   

K. K.: Kõigil toimkonna liikmetel on ju peale festivali veel tuhat asja, millega nad peavad tegelema, ning sellepärast võibki öelda, et kõik ületasid iseennast ja tegutsesid jõu ja võimaluste piires.   

Mis oli enda jaoks festivali kõrgpunkt?     

K. K.: See hetk, mil korraga said aru, et asi tõepoolest toimib. Et kirjanike liidus on avatud õhkkond ja kõik inimesed õnnelikud ja rõõmsad. See oli absoluutne kõrgpunkt.       

Kas ja kuidas suhestub „HeadRead” „Prima vista’ga”?       

K. K.: Ei suhestu. Eri aegadel, eri linnades. Sel aastal oli Soome Instituudi algatus, et „HeadRead” jõudis ka Tartusse. Aga muidu on „HeadRead” välja kasvanud „Sotsia” ja Põhjamaade luulefestivali ühendusest, pluss proosa.       

Millisel on tulevikuplaanid – kas festivali veelgi kasvatada? Või oli see aasta eriline ja edaspidi tõmbub „HeadRead” taas koomale?       

K. K.: Ei tahaks seda praegu kasvatada ega kahandada. Võiks jätkata mõnda aega samas mahus, eks siis edaspidi näeb. Aga tahaks inimesi harjutada mõttega, et alates neljapäeva õhtust on Kirjanike Majas pidu.       

Kuivõrd on olnud kaalumisel selle festivali  ühendamine mõne muuga?       

K. K.: „Prima vista’ga” kindlasti mitte. Mis puutub „Jazzkaarde”, siis on džässiga ühendus Jürgen Rooste juhtimisel praegugi juba olemas. Küll aga on mõeldav teatrit rohkem haarata,  nagu oli juttu Ene Paaveriga Eesti Draamateatrist. Võiks kohale tuua mõne näitekirjaniku, kelle tükke on Eestis lavastatud, või teha esimese lugemise. Tiit Aleksejevi „Leegionäride” esimesel lugemisel näiteks sel aastal oli saal puupüsti täis.       

Kas on ette näha, et „HeadRead” on kirjandusfestivalist valmis kasvama üle laiema haardega kultuurifestivaliks ?       

K. K.: Ei, oma põhiolemuselt jääb „HeadRead” kindlasti kirjandusfestivaliks, kultuurifestivale on Eestis niigi küllaga. Aga festivaliks, mis teeb edaspidi väga mõnusat koostööd kõikide teiste kultuuriüritustega. Niisugune kombineerimine  toob rohkem publikut ja on nähtavam ka.     

Kas midagi kogutust jäi ka üle, varuks järgmiseks  aastaks?     

K. K.: Üle ei jäänud midagi, aga mõtteid muidugi on, keda järgmisel aastal kutsuda. Ja Britta on see inimene, kes kindlasti pani selleaastase praktika põhjal tähele, mida organiseerimises paremini teha.     

Kui palju festivalist salvestati ja kas midagi on ka järelvaadatav?     

K. K.: Eks ikka. Kärt Kukkur oli meie ametlik fotograaf ja Maris Johannes Tallinna TVst võttis üles eesti üritusi. Need salvestused eesti luuletajatest jäävad ka kirjanike liidule. Tegelikult saaks ju mõne väikese kaameraga võtta üles kogu festivali, jääks meile endale arhiivi. See on üks asi, mida tasuks tulevikus kindlasti kaaluda.     

B. K.: Kindlasti tuleks salvestada festivaliplakat kõigi kirjanike autogrammidega. See on väga väärtuslik.     

K. K.: Tahan veel kord öelda, et need on kõik need asjad, mis tulevad pähe praegu kohe pärast festivali lõppu. Muljed peavad muidugi natuke aega settima, siis läheb pilk ja arusaamine selgemaks.     

 D. K.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming