In memoriam: Käbi Laretei

14. VII 1922 – 1. XI 2014

Stockholmis kõigi pühakute päeval, 1. novembril meie seast lahkunud Käbi Alma Laretei sündis 14. juulil 1922. aastal Tartus. Tema isa Heinrich Laretei oli sõjaväelane, hiljem riigitegelane ja diplomaat. Kaks aastat varem oli sündinud õde Maimu. Oma vanemate kohta on Käbi öelnud, et isa oli eeskuju, kes oli alati riigitööl, ja ema Alma oli see eesti ema, kes kasvatas tütreid ja oli nõudliku vanemana nende ligi.

Käbi Laretei alustas klaveriõpinguid 1936. aastal õpetaja Aino Kõrbi juures Tallinna Konservatooriumis. Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal jäi Käbi koos vanemate ja õega eksiili Rootsi, kus ta isa oli sel ajal Eesti Vabariigi suursaadik. Välismaalasena puudus Käbi Lareteil võimalus jätkata õpinguid Rootsi Kuninglikus Muusikaakadeemias, mistõttu ta hakkas võtma eratunde. Nii õppis ta 1947. aastast kuni 1950. aastate keskpaigani Eduard Tubina juures teooriat ja kompositsiooni. Edaspidi Šveitsis ja Saksamaal kuulusid Käbi Laretei õpetajate hulka Paul Baumgartner, Edwin Fischer, Marialuisa Strub-Moresco jt. Oma õpetajatest ja sõpradest räägib ta suure emotsionaalsusega kõigis oma raamatutes.

Juba 1946. aastal alustas Käbi Laretei kontserttegevust. Tema rahvusvaheline karjäär kulges Skandinaavias, Lääne-Euroopas, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Põhja-Ameerikas, Suurbritannias. 1952. aasta oli tema karjääri üks tipphetki, kui leidis aset esimene kontserdiõhtu Carnegie Hallis. Ta on andnud kontserte ka Washingtonis Valges Majas ja Londonis Royal Festival Hallis ning salvestanud heliplaate (Mozart, Chopin, Debussy, Schumann, Bartók, Rahmaninov, Hindemith, Grieg, Pärt jpt). Laretei kogus tuntust Rootsis, mujal Euroopas ja USAs ka oma telesaadetega, kus mõtiskles inimsaatuse, elu mõtte ja muusika üle, illustreerides oma mõtteid klaverimänguga.

Käbi Laretei esimene abikaasa oli rootsi dirigent Gunnar Staern, neil sündis tütar Linda. Aastatel 1959–1967 oli ta abielus filmi- ja teatrilavastaja Ingmar Bergmaniga, sellest abielust sündis poeg Daniel. Käbi Laretei jäi Bergmanile kuni tema elu lõpuni südamesõbraks ja lähedaseks mõttekaaslaseks.

Käbi Laretei on ühes intervjuus öelnud, et „kirjanikuks hakkamine tuli justkui juhuslikult”, aga tänu sellele sai ta „üha rohkem aru, mis on minu muusika. Minu muusika on rääkimine, jutustamine, nagu kirjanduse põhi on mitte romaani kirjutamine või väljamõtlemine, vaid jutustamine. Kirjutamine on üha rohkem ja rohkem kujunenud selleks, et ma püüan enesest aru saada, ja üha rohkem mõtlen ma kogu elu ja maailma arengu peale. See on mulle otsing: kust tuleb põhjus, kust tuleb kannatus – kust need asjad tulevad?”.

Rootsis on avaldatud kaheksa, Eestis kümme Laretei raamatut, lisaks kordustrükid. Esimene tõlge „Peotäis mulda, lapike maad” („En bit jord”, tlk Anu Saluäär, 1976) jõudis eesti keelde 1989. aastal. Sellele järgnes 1992. aastal „Mineviku heli”. 1997. aastal ilmusid „Tulbipuu” ning „Eksiil”, milles on koos autori esimene Rootsis ilmunud raamat „Kellele ma mängin?” („Vem spelar jag för?”, 1970), „Keerised ja jäljed” („Virvlar och spår”, 1987) ja eluloointervjuu Urmas Otile. Muusikaesseede kogu „Vihmapiisad ja kuupaiste” ilmus aastal 2002, „Keerised ja jäljed. Kogutud proosa” 2003, „Otsekui tõlkes” 2005, „Kuhu kadus kõik see armastus?” 2008, „Ludus tonalis. Kirg” 2010 ning „Okas ja Käbi” 2012. Tema rootsikeelse loomingu peamine tõlkija on olnud Anu Saluäär. Käbi Laretei jõudis kirjastusele SE&JS üle anda ka oma uue raamatu käsikirja, lisades, et tal on veel palju ideid tulevikuks …

Kurbus väljapaistva ja sarmika inimese lahkumise pärast sunnib peatuma ja keskenduma mõttele: mis oli õieti tema tähendus eesti rahvale? Kes oli Käbi Laretei? Tema väga avameelselt kirjutatud raamatud annavad sellele osalise vastuse. Ta elas ühest küljest oma elu särava diivana, teisest küljest inimesena, kes otsis rahu ja üksiolemist. Paradoks? Ühes intervjuus küsib Käbi Laretei intervjueerija asemel endalt ise: „Aga kes ma siis olin?” Ja vastab: „Ma olin kombinatsioon internatsionaalsest kosmopoliidist-pianistist ja tont teab millest, aga õieti olin ma üks eesti tütarlaps.”

Eesti Kirjanike Liit

Loomingu Raamatukogu

Kirjastus SE&JS

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming