Käsmu kullas

PILLE-RIIN LARM

Möödunud nädalavahetusel sündis uus luulefestival „Käsmu sügis”. Festivalile andis elu MTÜ Neli Tuult Rein Raua eestvedamisel.

Korraldaja selgitas, et püüdis festivali üles ehitada teisiti kui tavalist festivali, kus esinetakse laiadele hulkadele ja minnakse pärast laiali. Uus festival „koosneb kahesugustest üritustest: vähese ja püsiva publikuga, vormiliselt vabamad ja omavahelist suhtlemist võimaldav luuleline tegevus ning üks avalik suurem esinemine”. Festivali formaat meenutab seega pisut konverentsi, kus suur rõhk suhtlusel kolleegidega, leiab töötube jm, aga on sellest muidugi kammerlikum.

Käsmu esimesel luulefestivalil osalesid peale korraldaja Triin Soomets, Hasso Krull, Carolina Pihelgas, Kaur Riismaa, Eda Ahi, Doris Kareva, Asko Künnap ja Kristiina Ehin. Selle õhtuid sisustasid florileegiad. Florileegiumideks nimetati keskajal kogumikke, mis koostati teiste autorite tekstidest. Käsmus tutvustasid luuletajad oma mõttelisi florileegiume, tähenduslikke tekste, mis on neid mõjutanud või mida nad endaga kaasas on kandnud. Tulemus oli sügiseselt kirju ja kullakarva: valitud tekstid olid žanriliselt vaheldusrikkad, hõlmasid nii eesti kui maailmakirjanduse klassikat, antiigist tänapäevani. Mõtteline florileegium võib sisaldada ka muusikat jm. Leidus ka üks, kus oli keskmes hoopis vorm. Laupäeval loeti aga omaenda teoseid õdusas Käsmu meremuuseumis. Rõõmustas, et luulet oli kuulama tuldud kaugemastki ümbruskonnast.

Pühapäeval kirjutati koos rengasid. Seegi vorm pärineb keskajast, aga teiselt poolt maakera, Jaapanist. Renga tähendab „seosvärsse”, mida kirjutati mitmekesi, vaheldumisi. Renga koosneb 5/7/5 ja 7/7-silbilistest salmidest, selles peab kasutama peab sõnu „lill” ja „kuu” ning kujutama teatud aastaaega, sellel peab olema kõrvalteema jm. Kirjutamist juhib ja reeglitest kinnipidamist jälgib meister, Käsmus oli selleks Rein Raud. Kui tervikvormi kirjutamine võtnuks aega terve päeva, piirduti Käsmus poolega ehk 18 värsiga, mida loodetavasti saab tulevikus ka trükituna lugeda.

Renga on seega omalaadne luulesild. Huvitavaid sünergilisi sildu tekkis muudeski ettevõtmistes: näiteks Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin” Kaur Riismaa florileegiumis ja Eda Ahi sõnastatud Tatjana võimalik vastus Oneginile, kivide motiiv Hasso Krulli eeposes ja Caroline Pihelgase luuletuses jpm. Diskussioonide käigus aga jõuti säravate (eneseirooniliste) tõdemusteni nagu „Luuletaja – illusioon. Noorluuletaja – kahekordne illusioon” (Asko Künnap).

Esimese „Käsmu sügise” võib lugeda kordaläinuks. Raud loodab, et „Käsmu sügisest” saab traditsioon, eriti kuna pärast „Täiskuu” varjumist mediteerivasse olekusse on jäänud ainult „Hullunud Tartu” luulefestival.

„Käsmu sügise” esinejad võiksid küll iga kord vahetuda, ent alati võiks nende seas olla eri põlvkonna poeete ning kava sarnaneda tänavusega. Seesuguse ettevõtmise vajalikkust ja rikastavat mõju kinnitasid nii esinejad kui publik.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming