Kirjandusmaailm

Lauri Eesmaa

Kõige olulisemate Prantsuse kirjandusauhindade väljakuulutamine langeb novembri algusele.

Académie Française?i selleaastase romaanipreemia pälvis Bernard du Boucheron debüütromaaniga ?Court Serpent? (?Lühike madu?), milles on juttu piiskop Montanuse reisist XIX sajandi lõpus Atlandi ookeani põhjaossa, kus ta satub ühele saarele. Auhinnale pretendeerisid veel Marie Nimier? ?La reine du silence? ja Christian Combazi ?Lion ardent?.

Goncourt?i preemia sai Lauren Gaudé romaan ?La soleil des Scorta? (?Scortade päike?) ühe perekonna eepiline lugu läbi viie põlvkonna, nende võitlus vaesuse vastu.

Redaunot? preemia pälvis postuumselt Irene Némirovsky romaaniga ?Suite française?, mis on osutunud müügihitiks Prantsusmaal ja tekitanud suure furoori ka Frankfurdi raamatumessil. Romaanis on kujutatud Prantsusmaa kokkukukkumist II maailmasõjas ning militaarse kollapsi mõju tavalisele inimesele, kirjaniku põgenemist Pariisist ning Saksa sõjaväe sissemarssi. Romaan on kirja pandud 1942. aastal, kirjanik ise arreteeriti ning deporteeriti Auschwitzi, kus ta ka suri. Romaani käsikiri oli seniajani Némirovsky tütarde valduses; nood ei tahtnud ega suutnud seda avaldada.

 

 

Venemaal kuulutati välja riigi vahest olulisima romaaniauhinna Vene Booker võitja, kelleks osutus Vassili Aksjonov raamatuga ?Voltaire?iaanid ja voltaire?iannad? (?Volteriantsõ i Volterianki?). Ajalehes Novosti nimetatakse seda romaani ?prantsuse filosoofia seikluseks vene hinge steppides?. Raamat on kirjutatud XVIII sajandi vene keeles ning vaagib Katariina Suure ja Voltaire?i suhteid, käsitledes seeläbi Venemaa ning Lääne suhete ajalugu. Samas on autor sidunud juttu nii mõndagi aktuaalpoliitilist, maalides kaudselt ka pildi Venemaa tulevikust. Auhinna määramine sellele raamatule ei tulnud kirjandusringkondadele üllatusena, seda peeti suurimaks laureaadikandidaadiks. Auhinnaga peaks käima kaasas ka 15 000 dollarit, kuid kuna auhinda doteerib sihtasutus Open Russia, mille rajaja on Mihhail Hodorkovski, kelle varad on praegu külmutatud, siis pole kindel, et summa kirjanikule ka välja makstakse.

Detsembri alguses kuulutati aga välja ka teise olulise,  Andrei Belõi auhinna laureaadid, kelleks osutusid luule kategoorias Jelizaveta Mnatsakanova luulekoguga ?Arkaadia? ning proosa kategoorias Sergei Spirihhin romaaniga ?Austria rohelised mäed?.

 

 

Selleaastase, hispaaniakeelse maailma olulisima, Cervantese auhinna, mis antakse aastas ühele kirjanikule elutöö eest, pälvis Rafael  Sánchez  Ferlosio. 77aastaselt Ferlo­siolt on ilmunud vaid kaks romaani: ?Industrias y andanzas de Alfanhuí? (?Alfanhuí seiklused ja rännakud?, 1951) ja ?El Jarama? (1955). Viimases kujutab ta elu ühes hispaania külas pärast Hispaania kodusõda ning romaani peetakse sel ajajärgul hispaania kirjanduses valitsenud ühiskondliku realismi parimaks näiteks. Rohkelt on ta kirjutanud ka jutustusi, esseid, luulet ning ajalehekolumne.

 

 

Vene õigeusu kirik protesteerib Mihhail Bulgakovi romaani ?Meister ja Margarita? alusel valmiva teleseeria vastu, põhjuseks kartus, et romaan maalib evangeeliumist negatiivse pildi ja võib sellega solvata usklikke või segada neid nende usus. Film kui selline ei ole õigeusu kiriku meelest adekvaatne ?anr evangeeliumi tõlgendamiseks. Kiriku kõrge esindaja isa Mihhail Dudko sõnul oli Bulgakov kahtlemata geniaalne ja kindlasti mitte kristluse vastane, kuid ta kardab, et filmis käsitletakse romaani ideestikku primitiivselt ning lihtsustatult, mille tõttu võib see saada vääralt tõlgendatud. Dudko meelest seab Wolandi, romaani Saatana kuju jutustatud ?viies evangeelium? Saatana Je?uast ehk Jeesusest kõrgema klassi intellektuaaliks ja asendab tõelise Jeesuse ?näruse filosoofiga?. Filmi re?issööri Vladimir Bortko meelest pole romaanis aga sõnagi ?viiendast evangeeliumist? või sellest, et Saatan võidaks ? filmil polevat usuga midagi pistmist. Film peaks tulema kümneseerialine, võtted algasid oktoobris Krimmi poolsaarel.

 

 

?otlaste lobby saavutamaks ?otimaa pealinna Edinburgh?i nimetamist UNESCO poolt esimeseks maailma kirjanduslinnaks on eesmärgini jõudmas. Nagu teatas Mounier Bouchelaki, UNESCO kultuuriasjade eest vastutav esimees, on Edinburgh?i taotlus seni veel puuduva nimetuse määramiseks vastu võetud. See oli ka üks põhjuseid, miks ?oti parlamendisaadikutel tuli kolmel novembri lõpu istungil kuulata kirjandusloenguid, lektoriks 2003. aasta ?oti raamatuauhinnaga pärjatud James Robertson. Lisaks said rahvaesindajad kingituseks ka pärjatud romaani ?Joseph Knight?. Ürituse eesmärgiks oli rõhutada ?oti ajaloos väidetavalt äärmiselt tähtsat rolli mänginud kirjanduse jätkuvat olulisust; seega peaksid saadikud lugema muude dokumentide kõrval ka ilukirjandust, mida nad ürituse Scottish Book Trustist pärit initsiaatorite arvates vaevalt küll teevad.

 

 

Nadine Gordimeri initsiatiivil anti 1. detsembril seoses ülemaailmse aidsivastase võitluse päevaga New Yorgis välja lühijuttude kogu ?Telling Tales?, kuhu Gordimer oli palunud kaastööd 21 kirjanikult üle maailma. Osalevad kirjanikud on tõesti nimekad: teiste seas on oma tööd esitanud Günter Grass, Salmon Rushdie, John Updike, Gabriel García Márques ja Margaret Atwood. Teose müügist laekuv tulu läheb Lõuna-Aafrika aidsihaigete toetuseks. Antoloogia ei jää ainult ingliskeelseks, see on plaanis tõlkida üheksasse keelde. Raamatu koostamise idee andis Gordimerile muusikute ?Band-Aid?, millega juhtivad rokk- ja popmuusikud koguvad annetusi maailma näljahädalistele. Nadine Gordimer pidi endale tunnistama, et kirjanikud ei ole seni saanud hakkama millegi heategevuslikuga, nüüd olevat aga õige moment, et lumepall liikuma panna. Kolleegid võtsid idee vastu ?suure vaimustusega?.

 

 

Selleaastase Finlandia auhinna pälvis luuletaja Helena Sinervo esimene romaan ?Runoilijan talossa? (?Luuletaja majas?, kirjastus Tammi). Raamat räägib soome modernistliku luuletaja Eeva-Liisa Manneri elust. ?ürii esimees professor Jukka Sarjala tõstis raamatu puhul esile selle täpset ning ökonoomset keelt, mida iseloomustab karge ilu. Samuti on kriitika märkinud, et kirjanik on suutnud äärmiselt osavalt minna Eeva-Liisa Manneri nahka, teinud seda äärmiselt südamlikult ning suure empaatiaga. Raamatus kujutatud armastuse, üksinduse ning hullumeelsuse liit on äärmiselt kaasahaarav ning liigutav, lisaks on raamatus hõrku huumorit. 1961. aastal sündinud Helena Sinervo on seni avaldanud viis luulekogu, ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjanduskriitikuna. Sinervo konkurentideks olid Pirjo Hassinen (?Kuninkaanpuisto?), Mikko Rimminen (?Pussikaljaromaani?), Asko Sahlberg (?Tammilehto?), Jari Tervo (?Myyrä sekä?) ja Erik Wahlström (?Den dansande prästen?).

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming