Kolm geograafiat

Hannes Palang

Jared Diamondi “Collapse” ja Andrus Kiviräha “Mees, kes teadis ussisõnu” võrdlus.  

Kui eestikeelse geograafia rajaja soomlane Johannes Gabriel Granö Omskist ja Helsingist 1919. aastal lõpuks Tartusse jõudis, olid tal kaasas muu hulgas ka Altai ekspeditsioonide materjalid. See oli mahukas materjal: vaatluspäevikud, mõõtmisandmed, aga ka terve hulk fotosid, intervjuude üleskirjutusi ja lihtsalt mälestusi kohalikest, teejuhtidest, Altai maastikest. Iga korralik teadlane peab oma ekspeditsioonist ju raamatu kirjutama, kuid Granöle kujunes probleemiks teaduse ja mitteteaduse vahekord.

Oma probleemi lahendas ta seekord nii, et avaldas mitu raamatut. Teaduslikud tulemused jõudsid Granö peateosesse “Puhas geograafia”1, ülejäägid ja emotsionaalsem pool raamatusse “Altai”2. Norra geograaf Michael Jones3, kes kommenteeris Granö töid ja tegemisi 2002. aastal Tartus Granö mälestuskonverentsil, järeldas nii: ““Puhtas geograafias” oli Granö teadlane, keda huvitas geograafia kui teadusharu põhiülesande defineerimine, mis pidi rajanema tajutud keskkonnaomaduste kirjeldamisel ja siis nende kaardistamisel nii objektiivsena kui võimalik. “Altais” oli ta kunstnik, kes esitas maastike, kohtade ja inimeste vaatluste populaarse representatsiooni. Vaatlustulemuste süstemaatilisele esitamisele lisas ta poeetilise jutustuse oma subjektiivsetest kogemustest…”. Siis teadlane ja kunstnik koos, teaduslik ja kunstiline maastikukäsitlus kõrvu.

Siinkirjutaja jaoks täiesti ootamatult kõlksusid samamoodi, kuratlik irve näol, kokku kaks täiesti erinevat raamatut, Jared Diamondi “Collapse”4 ja Andrus Kiviräha “Mees, kes teadis ussisõnu”5.

Diamond, teadlane, mitte pelgalt teaduskirjanik pakub teadusliku kirjelduse, miks mõni äärmuslikes oludes toimiv ühiskond hukkub, või, vastupidi, jääb ellu ja tõuseb uuele tasemele. Kivirähk lõikab vana ühiskonna kõhu lõhki, seob soolikad ümber hiiepuu ja ajab vana noaga taga seni, kuni too ise oma sisikonna välja rebib.

Diamond maalib pildi Gröönimaa viikingite viimastest päevadest, kui jahenenud kliimast, kontaktide lakkamisest Euroopaga ja inuittide vaenulikkusest vaevatud väljasureva ühiskonna viimased kogunevad Gardari farmi, söövad ära viimased veised ja, kes teab, ehk lõpuks iseennastki. Kivirähk kirjeldab rasvuva karu kaisus vaikselt metsistuvat Salmet ning tasakesi Põhja Konna silitavat hääbuvat Leemetit, metsarahva viimaseid esindajaid.

Diamond räägib maastiku amneesiast: maastik muutub aeglaselt ja need, kes pidevalt kohapeal elavad –, Relphi dwellers6 – ei pane neid muutusi tähele. Vahepeal eemal olnule paistavad muutused selgemini kätte. Kivirähk avastab ühel hetkel, et Põhja Konn ei ärkagi enam üles, sest pole kuskilt võtta enam tuhandet ussisõnu oskavat meest – on teised hukka saanud või metsast külla elama kolinud.

Diamond arutleb, mida võis tunda Lihavõttesaare viimast palmi raiunud pärismaalane, Kivirähk kirjutab pika raamatu viimasest metsaelanikust.

Diamond räägib sellest, et iga ühiskonna jätkusuutlikkuse eelduseks on oskus vajalikult hetkel oma senised tavad ja püsiväärtused ümber vaadata. Sest maailm muutub ning sellega on tarvis kohaneda. Kriis ja kokkukukkumine võib järgneda üsna kohe pärast ühiskonna arengutippu jõudmist. Kivirähal ehitab jalutu vanaisa endale inimluudest tiivad ja asub põhiväärtuste muutjaid halastamatult nottima.

Diamond kirjeldab Islandi ja Gröönimaa viikingite eksimusi ja õppetunde: asjad ei ole alati sellised, nagu näivad; mujalt kaasa toodud teadmised ei pruugi uues keskkonnas kehtida; näivalt sarnased mullastikutingimused Islandil ja Norras on tegelikult nii erinevad, et Norras täiesti adekvaatsed ellujäämismeetodid osutuvad Islandil keskkonnale hävitavaks. Kivirähk kuulutab külavanem Johannese suu läbi kõige väljamaise ülimuslikkust kohaliku ees: nemad on väljamaalt, seal tehakse ka nii, järelikult on nii õige. Et Johannesel selle möla eest perse maha lõigatakse, tundub isegi adekvaatne lahendus.

Diamond toob ühiskondade kokkukukkumisele mitu põhjust, mis kokkuvõetult on järgmised: inimtegevus ei suuda keskkonnamuutustega kohaneda või majandatakse ressursse nii, et need lõpevad. Kivirähk seob muutuse raudmeeste toodud uue moodsa eluga. Mida Diamond kirjeldab teadlase põhjalikkuse ja kiretusega, tõlgib Kivirähk “muistsete eestlaste” igapäevaellu ja naudiskleb verepulmas. Äkki ongi Kivirähk Diamondi lugenud?

Aga tegelikult tahtsin ma kirjutada Dia­mondi tõdemusest, et maailm on polder; et vaenlast tuleb austada, sest äkki on just tema käes selle pumba lüliti, mis sinu maatükilt vee minema pumpab ja sel uppuda ei lase. Samuti sellest, et teaduse ja “reaalse elu” vahe polegi nii suur, kui aeg-ajalt kiputakse arvama. Ja et geograafia on tõepoolest kõikjal, isegi seal, kus seda näha ei taheta/osata: kirjanduses, ajaloos, inimeste igapäevaelus. Ja on seal olnud ka eesti geograafia algusest alates.

 

 

1J. G. Granö, Reine Geographie. Eine methodologische Studie beleuchtet mit Beispielen aus Finnland und Estland. Acta Geographica 2:2. 1929. J. G. Granö, Puhdas maantiede. Tutkimusesimerkeillä Suomesta ja Virosta valaistu metodologinen selvitys. Porvoo 1930. J. G. Granö, Pure Geography. Toim O. Granö & A. Paasi, tlk Malcolm Hicks. The Johns Hopkins University Press, Baltimore & London 1997.

2J. G. Granö, Altai. Vaellusvuosina nähtyä ja elettyä. II. WSOY, Porvoo 1921. J. G. Granö, Altai. Vaellusvuosina nähtyä ja elettyä. Toim O. Granö. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 578, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, Helsingi 1993.

3 M. Jones, Human geographical landscapes. J. G. Granö’s approach to landscape as scientist and artist. Rmt-s: O. Granö (toim), Origin of Landscape Science. J. G. Granö and a New Pure Geography for a New State. A Collection of Papers. Publicationes Instituti Geographici Universitatis Turkuensis 167, lk 71–98 [+ references 113–143] (Turku, The Turku University Foundation, 2003).

4 J. Diamond, Collapse. How societies choose to fail or succeed. Penguin Books, 2005.

5 A. Kivirähk, Mees, kes teadis ussisõnu. Eesti Keele Sihtasutus, 2007.

6 E. Relph, Place and placelessness. Page Bros (Norwich) Limited, London 1976.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht