Koostaja pilguga

Kaarel Kressa

Elo Lindsalu küsitleb Kaarel Kressa. Kaarel Kressa: Millised olid Toomas Liivi kui kirjandusteadlase peamised teesid? Tema panus kirjandusteadusse? Elo Lindsalu: Neid on palju ja siin kõiki välja tuua ei jõua. Näiteks see, et ta ei pidanud kirjanduseks suulist pärimust, rahvaluulet. Kirjandus oli tema meelest eelkõige kirjutatu. Ka luuletamine on tema järgi spetsiifiline „kirja” tekitamine, sõnade värsigraafikasse salvestamine. Ja eestlus kui identiteet põhineb eelkõige kirikukirjandusel, luterlikul lauluraamatul! Tema panus eesti kirjandusteadusse? Tal oli palju ideid ja uudseid seisukohti, ta oponeeris sageli valitsevale, stagneeruma kippuvale kaanonile, ning ma pean teda ikka üheks parimaist, just originaaluurimusliku estica vallas. Lääne teoreetikuid me võime kõik tõlkida, kuid tuua välja väärtuslikku – identiteeti loovat mõtet ja tähendust meie oma kirjandusest, see on mu meelest hoopis kõrgem tase. Olen mõelnud, et kui Toomas Liiv poleks meie keskelt nii vara lahkunud; kui Eesti teadusbürokraatia ja selle truud elluviijad ning isiklikud olmemured poleks teda nii muserdanud, võibolla ta oleks siis valmis kirjutanud oma kristliku kirjandusloo. Kas tal nüüd just mingi eraldi raamat plaanis oli ..., kuid ta jõudis siiski ainsana süstemaatiliselt läbi töötada palju olulisi, eeskätt klassikasse kuuluvaid teoseid, lähenedes neile teoloogilise võtmega, s.o asetades need kristlikku mõtteraamistikku. Seda peangi tema olulisimaks panuseks. Oma kraaditööga rikastas ta meie novelliteooriat angloameerika novellitüübi kirjeldamise ja selle aprobeerimisega eesti novelli peal, kuna varem aktsepteeriti siinmail üksnes Boccaccio ehk itaalia novellimudelit. Mulle imponeerib ta kirjutusviis (laiemalt mõtlemisviis), mis ei ole kuiv-akadeemiline ja igav, vaid poeetiline, hoogne ja samas intellektuaalne. Ta tõepoolest „lähendas akadeemiat luulele”. Mis puutub nõukogudeaegse kirjanduspärandi läbitöötamisse, siis on ta ka siin palju ära teinud, nt sotsrealistlikke teoseid taaslugedes, neidki kristlikku paradigmasse asetades. Liivi meelest polnuks aus neid maha vaikida. Mõni üksik seisukoht on ka ajas muutunud; näiteks tegi ta teatava kannapöörde suhtumises 1940.-50. aastate nõukogude eesti kirjandusse. Ütleme nii, et nähes korrumpeeruvat Eesti Vabariiki ja nn Teise Eesti häda ja viletsust, suutis ta varasemast empaatilisemalt süveneda punase maailmavaate esindajate loomingusse.

Teatavasti iseloomustas Liivi sageli ülipeen iroonia. See tähendab ilmselt, et lugeja peab järelduste tegemisega olema ettevaatlik?

Iroonia tekitamine ja selle tabamine eeldab tõesti arenenumat mõtlemisvõimet ja pakub enamasti ka suuremat naudingut kui loomtõsine tekst. Kõik sõltub lugejast – kui haritud/lugenud ta on, et nalja või kunstilist liialdust ära tunda. Eks alates 1990ndaist harrastas Liiv vahel ka postmodernistlikke mänge, aga ta vist pigem parodeeris Derridad. Mis võib mõnelegi tõsimeelsele lugejale tunduda kummalise või isegi arusaamatuna. Ta keeras ehk vahel mõne asja ka üle vindi – luuletaja nagu ta oli.

Eksisteerib seltskond, kes nimetavad end Liivi õpilasteks. Ühesõnaga, midagi koolkonna sarnast. Loete ka ennast Liivi õpilaseks?

Jah, olen ta õpilane ja 1990ndatel suunas ta mind palju. Oli selline ärataja ja teenäitaja kirjanduse uurimise juurde, nii oma close readingu (tekstide lähilugemise) seminaridega kui ka isiksusena, luuletaja ja kriitikuna. Esimesed raamatuarvustused kirjutasin näiteks tema õhutusel: ma poleks magistrandina julgenud ise midagi ajalehte saata. Tema kirjandusse suhtumine, nakatav entusiasm … Ta võis olla lausa ekstaatiline, aga mitte kunagi primitiivne. Oskas leida igast raamatust, isegi kehvakesest, midagi vaimustavat või siis arutleda käsitletud teema või probleemi üle huvitavamalt kui raamatus endas. Mingile koolkonnale alusepanemist Liiv tegelikult eitas: ta on öelnud ühes intervjuus, et andekaid ja tublisid õpilasi on tal olnud palju – nimetaksin neid pigem tõlgenduskogukonnaks. Tema enda võiks ehk küll paigutada ühte koolkonda, mida Toomas Haug on nimetanud „eestikeskse kirjandusuurimise koolkonnaks”.1 Liiv ei painutanud oma juhendatavaid mingi ühtse teooria või lähenemise alla, vaid rõhutas, et igaüks uurigu seda, mis teda huvitab. Niisugune positsioon on tänastes teadusteemadepõhistes institutsioonides tõrjutud asendis. Mitu tema naistudengit on jõudnud eesti kirjanduses doktorikraadini – noormeestest on aga tulnud kirjanikke ja kriitikuid.

Kes mõjutasid Liivi enda ideede kujunemist?

Vestluste ja kirjutiste põhjal on jäänud mulje, et neid õpetajaid oli päris palju. Kirjandusteoreetilistest autoriteetidest on ta maininud Kanada kirjandusteadlast Northrop Frye’d, ameeriklasi Austen Warrenit ja René Wellekit (kelle „Kirjandusteooria” nüüd lõpuks ka eesti keelde tõlgitud), Thomas Eliot’i, Juri Lotmanit. Eestlastest mõjutajad on muidugi Tuglas ja enim vist Gustav Suits – esimene eestlasest kirjandusprofessor; samuti ta enda väitekirja juhendaja Harald Peep. Maailmakirjanikest olid talle südamelähedasemad E. A. Poe ja Franz Kafka, eesti kirjanikest Tammsaare, Suits, Under, Alver, Hindrey, Ristikivi jpt. Üldist mõtlemist kujundas kindlasti ka piibel ja teoloogiline kirjandus: Karl Barthi jt raamatud, aga usun, et see kõik jäi ta noorusaega. Viiekümnendates eluaastates oli ta originaalne isemõtleja, oma poeetilise maailmanägemiseviisiga.

Kogumiku pealkirjaks olev tekstikatke on ühest luuletusest ja annab niisiis mõista, et Liivi tekstidel on sügav jälg … või kuidas?

Kogumiku pealkiri „Tekst teeb oma töö” pärineb Liivi viimase luulekogu „Achtung” avaluuletusest „Einführung: tekst ja manööver”. See on mitmetähenduslik: ühelt poolt viitab sellele, et igal tekstil on mõte, tähendus ja ka mõjujõud – muu hulgas võime kujundada inimsaatusi, teha revolutsioone! Teisalt, tänu oma ehitusmaterjalile keelele töötavad tekstid teisiti kui muud kunstid. Kõige parem tekst teeb oma töö, olemata ise äraseletatav.

1 Kogumiku esitlusel peetud kõnes 22. III 2012 musta laega saalis.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming