Lindpriiuse laulik. Ron Whiteheadist ja tema luulest

Doris Kareva

Üleilmse tegevuskunsti rändfestivali „Nulltolerants. Mitmekesine universum. Plahvatus” ringreisi raames jõudis Eestisse ka tõeline Kentuki Lõvi – karismaatiline ja legendaarne kuulutajapoeet, biitnike kaasaegne Ron Whitehead, kelle sõnum lõi kõlama nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus. (Vt ka eelmine Sirp, lk 17). Ron on ühtaegu underground’i kuningaks tituleeritud lindprii luuletaja ja tunnustatud kirjandusprofessor, ennekõike aga missioonimees Ralph Waldo Emersoni või Walt Whitmani vaimus. Sündinud 1950. aastal Lääne-Kentucky taluperes, lahkus Ron Whitehead 17aastaselt kodunt vaimsetele otsingutele. Ta rändas ringi, õppis ja hiljem ka õpetas arvukais ülikoolides, peale mitmete Ameerika ülikoolide ka Iirimaal, Portugalis, Islandil ja Hollandis. 1992. aastal rajas ta mittetulundusühingu Global Literary Renaissance üleilmse kirjandusringkonna toetuseks ning juhtis seda 14 aastat. Ron Whitehead on avaldanud 19 raamatut ja 20 CD-d, osalenud loendamatuil kunstiüritustel ja korraldanud üle tuhande luule- ja muusikaetenduse, pälvinud arvukaid auhindu nii kodu- kui välismaal. 2006. aastal esitati ta Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks. Viimased seitseteist aastat on Ron Whitehead loobunud senisest toimetaja-, kirjastaja- ja korraldajatööst, küll aga on ta lakkamatult liikvel, esinedes oma helgelt raevuka, ennekõike humanistliku äratussõnumiga paljudes paikades üle maailma. Nick Stormi dokumentaalfilmis „Lindprii luuletaja” (stormgenerationfilms) võtavad tema kohta sõna Allen Ginsberg, Gregory Corso, Lawrence Ferlinghetti, Diane de Prima jpt.

Ron Whiteheadi loomingu teemad korduvad ja põimuvad sageli: ta keeldub kummardamast ühiskonna iidolite ees, pühitseb indiviidi vabadust ja looduslähedust. Mitmed tema tekstid on kirjutatud ühe või teise autoriga kahasse; ehk üks liigutavamaid on lugu, kuidas sündis luuletus „Ära kunagi anna alla” – dalai-laama pühendussõnum, mis valiti ÜRO ja UNESCO poolt 2002. aasta märgiliseks luuletuseks ja mis on nüüdseks levinud üle maailma.
D.K.

*
 
Tormipõlvkonna manifest

Ólafur Gunnarsson ja Ron Whitehead
 
meie kergitame kaabut kadunute ja löödute ees
meie läheme oma teed
meie oleme tormipõlvkond
meie olemegi see kuradi torm
meie oleme uus kunstnike põlvkond
meie oleme luuletajad kirjanikud maalikunstnikud skulptorid
heliloojad muusikud lauljad tantsijad
näitekirjanikud režissöörid
meie oleme loov väljendus
meie õhime valed ja ebaõigluse
meie oleme selgesõnalised
meie oleme ausad
meie ütleme kuidas on
meie oleme metsikud
meie oleme jõhkrad
meie oleme kaastundlikud
meie oleme õrnad
meie oleme lahked
meil on pehme süda
meie oleme vabad
meie oleme vaim
meie oleme sugu
meie elame loova kujutluse vallas
meie olemegi loov kujutlus
meie teame et lühim tee kahe punkti vahel on loov tee
meie märkame kuulatada metsade
ammu ununud tarkusehääli
meie võidame ära need varjamatult kasuahned
kes tahtlikult hävitavad
mägesid
meie austame mägesid ja ookeane ja kotkaid ja hunte
meie hoiame emakest maad ja kogu ta kohutavat ilu
meie oleme vägivallatud vaimusõdalased
meie oleme välk
meie oleme äike
meie oleme laulev luule
meie oleme kartmatud nägemuslaulikud
meil on hundisilmad
meie oleme rohkem kui tormisilm
meie olemegi see kuradi torm
meie keeldume
meie ei kummardu
meie oleme Jumala alasti närv
meie oleme Tormipõlvkond

Ära kunagi anna alla

Tema pühadus dalai-laama ja Ron Whitehead
 
Ära kunagi anna alla
mis ka ei toimuks
ära kunagi anna alla
 
Arenda südant
liig palju jõudu su maal
kulub mõistuse arendamiseks
südame asemel
arenda südant
 
Ole kaastundlik
mitte üksnes sõprade seltsis
kõikide vastu
kaastundlik ole
 
Tööta rahu heaks
enese südames
ja maailmas
rahu heaks tööta
 
Ning kordan:
ära kunagi anna alla
mis ka ei toimuks su ümber
ära kunagi alla anna

Tõlkinud Doris Kareva

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht