Luulesõit

Doris Kareva

Tänavu 27. augustist 2. septembrini toimus viiendat korda Lätit, Eestit, Soomet ja Rootsit ühendav kirjandusüritus „Luulesõit”, mille üks korraldajaid on Soome Instituut. Sellega seoses mõned küsimused Soome Instituudi kultuurisekretärile Jenni Kallionsivule.          Mida seekordne Luulesõit endast kujutas?        Tegemist on mitmekeelse luuleturneega, millel peale traditsiooniliste osavõtjate Eesti, Soome ja Läti osales sel aastal esimest korda ka Rootsi. Selle aasta teemaks oli vähemuskeeltes  kirjutavad luuletajad. Peale vene keeles kirjutava Igor Kotjuhi Eestist osalesid tuuril liivi keeles kirjutav Valts Ernštreits Lätist, saami keeles kirjutav Rose-Marie Huuva Rootsist ning rootsi keeles kirjutav Agneta Enckell Soomest. Luulesõidul esineti Helsingis, Visbys, Stockholmis, Tallinnas ja Liepājas. Kõik esinemised on mitmekeelsed: luulet loetakse nii originaalkeeles kui ka kohalikku keelde tõlgituna.   

    

Ehk valgustaksite lühidalt ka traditsiooni algust ja ajalugu. Millistele teemadele on  keskendutud eelmistel aastatel?       

Luulesõidu idee on teha luule tõlkijate töö nähtavaks. Kui luule tõlkimine õnnestub, on tegemist peaaegu nagu maagiaga. Tahaksime, et luulet tõlgitaks ka väiksemate keelte vahel, mitte ainult väikestest keeltest suurtesse või vastupidi. Luulesõidu idee sündis juba aastal 2006 ja suurem luuleturnee korraldati esimest korda 2007. Alguses oli tegemist Eesti-Soome  Läti turneega, sel aastal liitus „Luulesõiduga” ka Rootsi. See tundus loogilise sammuna ja usun, et sellel suunal on meil veel paljugi avastada.       

Tuuril läbitakse õige mitu maad ja merd. Millised on liiklusvahendid? 

Meil on oma buss ja bussijuht, kes on meiega kohe algusest peale olnud ja hakkab vist varsti ka ise luuletama. Tervitused Tõnule Saaremaale!  Aga sel aastal kasutasime ka lennukit, muidu lihtsalt ei oleks kõikjale jõudnud. 

Millistes linnades, missugustes paikades sel aastal esineti ja kuidas teid vastu võeti? 

Alustasime Helsingist, kus esineti „Runokuu” ehk „Luulekuu” festivali raames. Sealt lendasime Visbysse, kus saime nautida Kirjanike ja  Tõlkijate Balti Keskuse suurepärast külalislahkust. Stockholmis esineti kohalikus Soome Instituudis, Tallinnas jälle Kirjanike Majas. Luulesõidu viimane esinemine oli Liepājas Läti luulepäevade raames. Publik oli igas kohas omamoodi, nii nagu peabki olema. Sellest sünnibki tunne, et ollakse turneel ja tõesti siirdutakse ühest kohast teise. 

Kuivõrd erinesid esinemised üksteisest ja kuidas mõjutas publik?

Meid rõõmustas väga see, et Stockholmis tundis meedia ja loomulikult ka publik „Luulesõidu” ja eriti just vähemuskeelte teema vastu suurt huvi. Helsingis ja Liepājas jälle esineti kohalike luulefestivalide raames, kus publik oli harjunud luulet kuulama. Kuuldu järgi suutsime neile siiski värskeid elamusi pakkuda. Tallinnas esinemine on meile nagu koduväljakul mängimine, arvan, et kodune ja vaba atmosfäär oli kõigile kohalolijatele tunda. Visbys võttis meid vastu suurte kogemustega Kirjanike ja Tõlkijate Balti Keskus. Kõik oligi nii professionaalselt kui ka äärmiselt südamlikult tehtud. Üks „Luulesõidu” plusse  ongi see, et iga esinemine ja publik erineb eelmisest. See nõuab korraldajatelt usaldust kohapealsete koostööpartnerite vastu. Siiani see on ennast ära tasunud ja oleme igal pool saanud suurepärast publikut nautida.       

Kui palju kuuleb esinemistel originaalkeelt  ja kui palju tõlgitakse?       

Kuna kõik luuletused loetakse ette nii originaalkeeles kui ka kohalikku keelde tõlgituna, teeme päris palju tõlketööd. Ernštreitsi, Huuva ja Enckelli eestikeelsed tõlked on Livia Viitoli ja Väino Klausi tehtud.         

Kuidas jagunevad korralduslikud ülesanded osalevate maade vahel?       

„Luulesõidu” kunstiline juht on läti luuletaja ja tõlkija Guntars Godiņš ja produtsent Jenni Kallionsivu Soome Instituudist Tallinnast. Igal aastal teeme koostööd mitmete organisatsioonide ja inimestega. Vahel on isegi kahju, et meie marsruut on igal aastal uus, sest mitmete suurepäraste kohalike koostööpartneritega tahaks veel koos töötada. 2011. aasta „Luulesõidu” suurtoetaja oli Norden, Põhjamaade kultuuripunkt. Neile ning kõikidele teistele toetajatele suur tänu!         

Mida peate „Luulesõidu“ traditsiooni puhul kõige olulisemaks? Kas tulevikus on plaanis osalenud luuletajate loomingust välja anda ka ühiskogumik?       

Luule tõlkimise vajalikkuse rõhutamine ongi üks peamisi põhjusi, miks me seda teeme. Teine oluline eesmärk on pakkuda luuletajatele võimalus üksteist tundma õppida. 

Arvan, et koos reisimine on üks tõhusamaid viise see eesmärk saavutada! Plaane on meil palju, ja ühiskogumik on tõesti midagi sellist, mida kindlasti tahaksime teoks teha. Aastate jooksul on tehtud nii palju head tõlketööd, et avaldamata jätmine tunduks äärmiselt kurvastav. „Luulesõit” jätkub kindlasti, tulevikuplaanidest saab lugeda aadressil www.luulesoit.com.

Küsinud Doris Kareva  

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming