Mai Bereczki 27. II 1929 – 31. VII 2018

Mai Bereczki suri juulikuu viimasel päeval Budapesti lähedal asuvas hooldekodus. Bereczki (Maimu, aastani 1957 Kiisk) oli keeleteadlane, vene ja eesti keele õpetaja, rahvusvaheliselt tuntud keeleteadlase Gábor Bereczki abikaasa, Urmas ja Andres Bereczki ema.

Koongal Pärnumaal sündinud Bereczki õppis TRÜ ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas 1953. aastal vene keele ja kirjanduse erialal. Ta kuulus põlvkonda, kes suure sõja järel vaatamata aegade keerukusele meie kultuuri oma tegemistega sügava jälje jätis. 1953–1957 oli ta TRÜ õppejõud (vene keel erialakeelena, eesti keel muukeelsetele õppejõududele), võttis osa Paul Ariste üldkeeleteaduse ja skandinavistika erikursustest (1954–1956), jätkas rootsi keele kursusega Leningradi ülikoolis (1958–1959), tegi kaastööd ajalehtedele Edasi ning Sirp ja Vasar.

1959. aastast elas ta perekonnaga Budapestis, suved veedeti Pärnumaal asuvas kodukülas. Ta oli 1960. aastast Budapesti majandusülikooli assistent, 1976–1990 dotsent. Ungari oli küll kuni 1991. aastani poolvaba riik Nõukogude impeeriumi äärealal, kuid võrreldes Eesti oludega olid Ungari võimalused end riigina realiseerida palju suuremad. Seetõttu koolitas Ungari ise oma diplomaate ja ka Bereczki osales selles töös. 1966. aastast õpetas ta Budapesti ELTE ülikooli soome-ugri keelte õppetooli juhataja professor György Lakó kutsel eesti keelt soome-ugri eriala üliõpilastele. Alates 1990. aastate teisest poolest on soovijatel võimalik seal eesti keelt õppida eesti keele ja kultuuri eriharus, mille üks alusprogrammi koostajaid oli ka Bereczki.

Eesti keele ja kirjandusega tegelevad Ungaris paljud Bereczki endised ja praegused õpilased, kellest mitmed on endale nime teinud (tõlkijad, keele- ja kirjandusteadlased, keelepoliitikud jne). Koos Győző Fehérvári ja Gábor Bereczkiga kuulus Mai Bereczki 26. XI 1990 Budapestis loodud Ungari-Eesti Seltsi asutajate hulka ning juhatuse liikmena võttis ta seltsi kokkutulekute organiseerimisest ja kultuuriprogrammide koostamisest aktiivselt osa surmani. 25 aastat oli Mai Bereczki tihedas koostöös luuletaja ja tõlkija Géza Képesiga, mille tulemusena võib eesti luule paremikku lugeda nüüd ka ungari keeles.

Mai Bereczki oli 1957–2012 abielus silmapaistava Ungari keeleteadlase ja kirjanduse tõlkija prof Gábor Bereczkiga (1928–2012). Nende pojad on Andres Bereczki (sündinud 1962), kes on Eesti Vabariigi aupeakonsul Ungaris ja õpetab eesti keelt Budapesti ülikoolis, ning Urmas Bereczki (sündinud 1957), kes on keraamik, ajaloolane ja kultuuri­diplomaat.

Mai Bereczkist jäävad järele mitmed olulised publikatsioonid: kogumik „Eesti luuletajad. XX saj. eesti lüürika“ koos Gábor Bereczki ja Győző Fehérváriga (Budapest 1975); luuleantoloogia „Kellade hellus“ (Szombathely 2000); lühiproosa valimik „Kookonist kooruv liblikas. Lühiproosat sajandilõpu Eestist“ (Szombathely 2002); artiklikogumik „Eesti enne pööret“ (Savaria 1992).

Heade inimeste kohta öeldakse sageli, et neil suur süda. Mai Bereczkil oli tõesti kui kaks südant, mis tuksusid Eestile ja Ungarile. Teda on tunnustanud kultuurisidemete arendamise eest Avatud Eesti Fondi aastapreemiaga (1989), Maarjamaa Risti III klassi teenetemärgiga (2005) ja Ungari Vabariigi Kuldse Teeneteristiga Ungari-Eesti sidemete arendamise, Ungari kultuuri tutvustamise eest Eestis ja Eesti kultuuri edendamise eest Ungaris (2009).

Peeter Järvelaid