Meie ja lätlaste Tartu

Ilze Salnāja-Värv: „Tartus on sündinud rohkem kui üks oluline läti liikumine.“

PILLE-RIIN LARM

Ilze Salnāja-Värv on lätlanna, kes on elanud 11 aastat Tartus. Ta peab siin giidiametit ja korraldab Tartu Läti Seltsi esimehena eestilätlaste kultuurielu. 28. oktoobril peetakse tema eestvedamisel Eesti Rahva Muuseumis konverentsi „Tartu roll eestlaste ja lätlaste rahvuslikus ärkamisajas“.*

Kui palju on Tartus ja Eestis lätlasi?

Tartus elab umbes 200 lätlast, Eestis kokku nii 2000 ümber. Siia tullakse nii bakalaureuse- kui ka magistrikraadi omandama, samuti vahetusüliõpilasena. Pärast leitakse tööd, mõned loovad pere. Tartu lätlaste hulgas on palju (tulevasi) teadlasi ning neid, kelle eriala võimaldab töötada teises riigis (nt IT või tõlkimine), Tallinnas aga tudengeid ja n-ö lihtinimesi.

Mida teeb Tartu läti selts?

Asutasime seltsi 2012. aastal, et minna Läti laulupeole. Õnnestus! Meil on koos Tallinna lätlastega koor nimega Ziemeļu Balsis, Põhjamaa Hääled. Järgmisel aastal on jälle kavas Lätti laulupeole minna.

Viimased kolm aastat on selts korraldanud novembrikuus Tartus läti nädala, sest siis on kaks tähtsat päeva: 11. novembril peetakse Lāčplēsise ehk Karutapja oma ning 18. november on meie iseseisvuspäev. Korraldame kultuuriüritusi: näitused, kontserdid, loengud … Ka eestlasi käib järjest rohkem. Kaks korda aastas korraldame talgud Tartu Uus-Jaani kalmistul, kuhu on maetud palju lätlasi, Esimese maailmasõja sõdureid ja põgenikke.

Ilze Salnāja-Värv

Sigita Matulevičienė

Millest sa Eestis kultuuri mõttes puudust tunned?

Ostan iga kord Lätis käies raamatuid, vahel ka eesti kirjanduse tõlkeid läti keelde. Viimati jättis sügava mulje Meelis Friedenthali romaan „Mesilased“ – Tartu pajud tunduvad nüüd väga imelikud. Igatsen taga rahvakalendri tähtpäevade tähistamisega seonduvat, näiteks pööripäevi tähistavad eestlased teistmoodi. Erinevad ka lihavõttekombed: eestlased värvivad mune, söövad ja teevad oma argitoimetusi nagu igal muul päeval, aga Lätis on see väga suur püha. Ainuke, mida Eestis rohkem tähistatakse, on vastlapäev.

Samamoodi tunnen puudust teatrist. Tean, et eestlased on uhked oma teatri üle, aga lätlased on siiski temperamentsem rahvas ja teatris tajun seda kõige rohkem. Kui soovin teatrisse minna, sõidan Valmierasse, Riiga või isegi Liepājasse. Mul on suur unistus tuua siia mõni Liepāja teatri lavastus, sest olen sealtkandist pärit.

Mille üle on lätlased uhked?

Oleme väga uhked oma muusika üle. Tallinnas oli just Raimonds Paulsi kontsert. Meil on ka nimekaid ooperilauljaid, kes laulavad Metropolitan Operas, La Scalas ja mujal. Samuti sportlased: põhiline ala on jätkuvalt jäähoki, viimasel ajal ka skeleton. Kirjanikest on rahvusvaheliselt ilmselt kõige tuntum luuletaja Imants Ziedonis, tema tekste on tõlgitud paljudesse keeltesse. Ja eks Rainis ole meie suur klassik, nagu teil on Tammsaare.

Kas Tartus käib palju Läti ekskursioonigruppe?

Üldiselt küll, aga ma ei tea kahjuks täpseid andmeid, sest nad ei soovi alati giiditeenust. On tunda, et Lätis on inimestel vähem raha ja ollakse säästlikud. Need, kes elavad Riias, on seejuures palju jõukamal järjel kui väiksemate kohtade rahvas. Erinevus on nii suur, nagu oleks tegu kahe eri Lätiga. Ka kultuuriline keskus on Riia. Eestis ma pealinna ja muude paikade vahel nii teravat erinevust ei taju.

Kas Lätis on oma Tartu, mis domineerivat Riiat tasakaalustab?

Päris samasugust ei ole. Meil on tudengipealinn Jelgava, aga seal on maaülikool ja see ei ole sama vaimuga kui Tartu ülikool. Meil on ka teisi ülikoolilinnu, aga sinna ei jääda pärast õpinguid elama, sest seal ei ole tööd.

Missugune oli Tartu roll lätlaste rahvuslikus ärkamisajas?

Lätlastele on Tartu ehk Tērbata nimi väga tuntud, sellest ei saa mööda ajaloo- ega kirjandustundides. Tartus on sündinud rohkem kui üks oluline läti liikumine. Esimene sai alguse XIX sajandi keskel, kui siin kohtusid noorlätlased Krišjānis Valdemārs, Krišjānis Barons ja Juris Alunāns. Siin andis välja ajakirja ja korraldas läti tudengite kirjandusõhtuid Atis Kronvalds, ühel neist õhtutest peeti näiteks ettekanne Läti lipu sünnist ja sealt sündis meie esimene korporatsioon Lettonia. Protestina baltisaksa mõjuga organisatsioonide vastu kujunes välja ka revolutsionääride seltskond, mille keskne isik oli Eduards Veiden­baums, keda võrreldakse sageli Kristjan Jaak Petersoniga. Tema ja hulk teisi tulevasi Läti suurkujusid hakkasid andma välja ajakirja Pūrs. Siin on õppinud läti keele-, kunstiteadlased jt.

Tänapäeval on Tartu linn, kus tudengil on vahva olla, kuid läti tudengitele on siia tulles üks suuremaid takistusi eestikeelne õpe. Varem õpiti saksa või vene keeles, mistõttu oli üksteisest lihtsam aru saada. Kui aga ütled lätlasele, et konverents toimub Tartus, hakkavad tal silmad särama.

* Vt https://www.maailmakeeled.ut.ee/et/eesti-lati-konverents-tartus-2017-EST

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming