Õhtujutt – Ellujääjad

SIIM PAUKLIN

Töövestlus on pingeline, kandidaate on murdu ja selge see, et kõigile töökohti ei jätku. Loodus veab kiretu ilmega oma pika kondise sõrme üle lõputu nimekirja. Kotkas – võetud, karu – võetud, hüään – võetud, mullamutt – võetud, sõnnikumardikas – võetud, kubemetäi – võetud, Mariaani süvikus elav seni avastamata mollusk, kes saadab tohutu rõhu tingimustes mööda üksiku elu ega näe iial päikest – võetud.

Siis lausub Loodus mõtlikult: „Raisa­kotka seedekulgla alumises osas oleks veel ruumi ühe parasiitliku liigi jaoks. Lisatingimus on see, et organism oleks pime, kurt ja tumm helehallikas ussilaadne olevus, kes hermafrodiidina paljuneb iseendaga, loomulikult saamata sellest naudingut, sest tal puudub mõtlemisvõime ja eneseteadvus. Kas olete nõus täitma seda rolli igavesest ajast igavesti?

Muide, mul oleks välja pakkuda ka üks eklektilisem variant – homo sapiens ehk tark inimene. Nimetus on meelega provotseeriv, sest enamasti on ta üsna rumal, mitte tark. Pooleldi nagu iga teine loom ja lind, ahvilaadne olevus, õpib lendama, aga mitte füüsiliselt, vaid oma vaimujõuga. Tõsi, oma vaimujõuga kipub ta end ka taevast tagasi alla tulistama. Tal on pisut eneseteadvust, et mõista eksistentsi mõttetust, ja see painab teda kogu elu, närib teda seestpoolt nagu armutu parasiit. Inimene ei ole küllalt tark, et leida sellele rahuldavat lahendust. Ta on määratud kogu elu otsima, kuid mitte kunagi leidma. Quid pro quo: tema elus on tänu närvisüsteemi keerukusele palju helgeid hetki, vihkamise kõrval suudab ta ka armastada, ta oskab nii valetada kui ka rääkida tõtt, teeselda ja uhkeldada kui ka olla ka siiras. Inimene suudab unistada, tunda kahetsust, leinata, anda elu ja võtta elu, nii endalt kui ka teistelt. Tal on valikuvabadus: see on ühtaegu õnnistus ja koorem. Pole mingit garantiid, et inimese eneseteadvusega kaasnevad vabadused korvavad tema vaimsed kannatused, olemise tühisuse, maailma sihituse ja surma lõplikkuse adumisest tingitud valu.

Kas olete nõus täitma inimese rolli? Te peate kiiresti otsustama, ukse taga on järjekord.“

 

Meie oleme ellujääjad
võitjate järeltulijad
olelusvõitluse meistrid
Aastatuhandete vältel
oleme lugematuid põlvkondi
suutnud ellu jääda
Meie siinolek tõestab seda
oleme geneetiline eliit
kohastunutest kohastunumad

Kuid kes jäävad ellu
metsikus looduses
eludžunglis
kus puuduvad reeglid
ja võitja võtab kõik?
Kas jäävad ellu
ausad ning südamlikud
või kavalad nihverdajad
kahepalgelised egoistid
noa selga lööjad ja liigkasuvõtjad
julmuritest nahaalid?

Meie
Olelusvõitluses ellujääjad
võitjate järeltulijad
kohastunutest kohastunumad
Missugused me tegelikult oleme?

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht