Palimpsest – Väljumine kingipoe kaudu

SILVIA URGAS

Hiljutine ERRi kultuuriportaali uudis väikekirjastuste koostöö lõpetamise kohta suure raamatupoodide keti Apolloga on kõnekas eelkõige ühe Ilmamaa esindaja Mart Jagomäe lause poolest: „Ilmamaale võivad lisanduda teisedki kirjastused, sest Apollo sooviks on olla eelkõige meelelahutuskeskus, mitte niivõrd spetsialiseeritud ja võimalikult laia valikuga raamatupood.“1 Apollo juhatuse liige Mauri Dorbek vaidles Jagomäele muidugi vastu ja kinnitas, et Apollo on endiselt spetsialiseerunud raamatupood.

Ometi jäi mind kummitama väide, et raamatupood on meelelahutuskeskus. Meelelahutuses endas pole ju midagi halba: selle eristamine kultuuris on tihti vaid sõnastuse küsimus ning ka kirjandusklassika võib osutuda vägagi meelelahutuslikuks. Kuigi Apollo haldab nüüd ka kinosid ja mahlabaare, ei muuda juriidilise isiku teised ettevõtmised ju kuidagi Apollos müügil raamatute kvaliteeti.

2010. aastal linastus tänavakunstnik Banksy dokumentaalfilm „Exit Through the Gift Shop“. Eesti keelde tõlgiti pealkiri küll „Banksy: elevant kingipoes“, kuid jõhker otsetõlge „Väljumine kingipoe kaudu“ vasardab Rahva Raamatut või Apollot külastades mu peas pidevalt. Suurtes muuseumides tundub kingipoe kaudu väljumine majandusliku paratamatusena – kunstiklassika säilitamise nimel peab müüma ka magneteid ja teetasse. Viimastel aastatel on sama saatus tabanud ka Eesti raamatupoode. Värskelt üle elatud ostlemispühadel jooksid raamatupoodide lettide vahel sajad kerges paanikas kliendid, kes otsisid lähedastele kingitusi. Raamat on traditsiooniliseks jõulukingiks võrdlemisi hea valik, sest mõni raamatusõbrast sugulane ootab alati täiendust oma raamaturiiulisse. Mõnele võib pühadekingi seest leitud raamat jääda küll terve aasta ainsaks kirjanduslikuks elamuseks, kuid vähemalt saab see ükski loetud. Kaevumata sügavamalt raamatupoodide majandusnäitajatesse, võib üsna kindlalt väita, et aasta lõpp on kasumiteenimise tippaeg.

Teoste omavaheline konkurents on seejuures üsna ebaaus. Tundmatul Eesti autoril – ning tundmatud on peaaegu kõik peale Kiviräha, Mikita ja Hargla – on võimatu rinda pista smuutibrošüüride ja kristallipiiblitega. Rahva Raamatu 2016. aasta raamatumüügi edetabelist2 leiab esimese eesti ilukirjandusliku raamatu, mis pole eelnimetatud autorite looming ega eluloo- või lasteraamat, alles 31. kohalt. Ja see on „Kuidas minust sai HAPKOMAH“, mis pälvis tänu nihilist.fm-i portaalile ja Kaur Kenderi järelsõnale tavaraamatule kättesaamatuks jääva meedia­tähelepanu.

Paraku on kaheldav, kas kingiotsija Apollos või Rahva Raamatus ringi jalutades üleüldse raamatuteni jõuabki. Kultuurihuvilised sõbrad võivad eelistada ka ehk mõnda plaati või arvutimängu, seltskonnalõvidele tuleks aga äkki kinkida pigem lauamäng. Kui kingisaaja tegelikud eelistused ja huvid on kingitegijale hämaraks saladuseks jäänud, on raamatupoodides hulgaliselt riiuleid, mis on täidetud kelmikate märkmike, taaskasutatavate veepudelite ja muu hoolikalt disainitud poolpraktilise pudi-padiga.

Valides praktilise ja kuulikindla lahenduse, peidab kinkija kuuse alla hoopis ümbriku kinkekaardiga. Kuid kinkekaardiomanik seisab seda realiseerima minnes kindla eelistuse puudumisel sama laadi küsimuste ees. Milleks mulle ilukirjandus, kui olemas on eneseabiõpikud? Kas mul pole ikkagi vaja hoopis seemnepommi lindudele?

Turuloogika ning nõudluse ja pakkumise tasakaalu vastu üks kauplus ei saa ning raamatupoodi pühamuks pidav klient ei suuda oma ostukäitumisega mõjutada ettevõtet kasumlikust tegevusest loobuma. Puhtalt massi poolest on raamatuid Apollos ja Rahva Raamatus siiski rohkem kui värvilisi kirjatarbeid. Aga üha raskem on suurtes raamatupoodides riiulite vahele peituda ja unustada end raamatuid sirvima, sest need funktsioneerivad kingipoodidena, kus ilukirjandust on vaevu märgata. Ehk peaks raamatupoodide kassade juurde paigutama kingikottide asemel hoopis Eesti autorite loomingu, et inspireeriva sõnumiga tassi juurde impulssostuna hoopis luulekogu soetataks? Mis oleks, kui väljuks raamatupoe kaudu?

1 Valner Valme, Apollo ei müü enam Ilmamaa ega Pegasuse raamatuid. – kultuur.err.ee, 29. XII 2016.

http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/acd51756-84c2-48df-94a6-4175a8a0f328/apollo-ei-muu-enam-ilmamaa-ega-pegasuse-raamatuid

2 Rahva Raamatu 2016. aasta raamatumüügi top 100.

https://www.rahvaraamat.ee/note/view/et?id=831&type=news&utm_campaign=04012017&utm_medium=email&utm_source=smaily#

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming