Pealelend

Aili K?ler

URMAS SUTROP, EKI direktor, TÜ antropoloogilise ja etnolingvistika professor

Selle aasta veebruaris vastu võetud keeleseaduse muutmise seadust on täiendatud sõnastuses “Eesti viipekeel on iseseisev keel ning viibeldud eesti keel on eesti keele esinemiskuju”, “Riik soodustab eesti keele, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist ning arengut”, seadusega reguleeritakse nüüd­­sest eesti keele, eesti viipekeele, viibeldud eesti keele ja võõrkeelte kasutamist, riiklikku järelevalvet nõuete täitmise üle ja vastutust keeleseaduse nõuete rikkumise eest. Kas viipekeele seisukohalt on selle seadusega tehtud korrektiivid piisavad? Kas seaduse rakendamiseks on küllalt vahendeid?

Eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele tunnustamine keeleseaduses on väga oluline eesti kurtidele ja vaegkuuljatele ning kogu Eestile. Ma pean väga tähtsaks, et seaduseandja on tunnustanud eesti viipekeelt iseseisva keelena, mis samas ei ole võõrkeel. Ka viibeldud eesti keel on ju eesti keel. Seaduses on nüüd ka oluline rakenduslik säte: “Kurdi või vaegkuulja eesti viipekeelse ja viibeldud eestikeelse suhtlemise õigus tagatakse tõlketeenuse võimaldamisega õigusaktides sätestatud korras”. Seadus ei ütle, kes peab tõlketeenuse eest tasuma, kas sotsiaalministeerium või kohalikud omavalitsused; õnneks on viimased teinud seda varemgi. Nüüd on oodata, et viipetõlgi teenus tagatakse kogu Eestis.

Keeleseadus ei lahenda aga veel kõiki kurtide muresid. Kuidas kutsuda abi? Harjumaal saab saata päästekeskusele faksi – aga mujal Eestis või näiteks metsas? Vaja on lihtsaid mobiiltelefoni sõnumitel põhinevaid lahendusi, s.o veidi programmeerida ning päästekeskuste ja mobiilioperaatorite koostööd.

ETV tagab kuuestele uudistele viibel­dud tõlke. Tore, aga seda on vähe. Vaja oleks, et kõigile eestikeelsetele saadetele saaks teksti-TVst valida eestikeelsed subtiitrid. Selleks ei ole digi-TV võimalusi vaja oodatagi. Ka eesti keelde dubleeritud DVDdel oleks vaja subtiitreid.

Keeleliste erivajadustega inimrühmi on tegelikult palju rohkem. Kuidas saavad hakkama nt kogelejad, pimedad ja pimekurdid? Pimekurtide kontaktviipekeeles ei aeta mitte ainult igapäevaseid olmejutte, vaid tehakse ka konverentsitõlget, isegi Eestis. EKIs käib koos töörühm, et standardiseerida punktkirja kasutamine keemias, füüsikas, kõrgemas matemaatikas, informaatikas… Pimedad on suured arvutifännid, kes surfavad pidevalt Internetis. Kirjutamine on neile lihtne. Ekraanilt nad muidugi ise lugeda ei saa, aga nad kasutavad kõnesünteesi ja sellel põhinevaid ekraanilugejaid. Aga kus on ETV tihendatud diktoritekstiga saated ja filmid (muidugi eraldi helikanalilt), et pimedad pereliikmed saaksid koos perekonnaga mõnusalt televiisori ees istuda? Mujal on, meil pole.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming