Pealelend

Aili K?ler

Sulev Iva, Võru Instituudi teadur Euroopa Komisjoni aastateks 2004–2006 mõeldud tegevuskava „Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine” rakendumisega on Euroopa avalikkus mõistnud regionaal- ja vähemuskeelte toetamise meetmete tähtsust. Võrus 2.–4. novembrini peetud konverentsil „Haridus kultuuri ja keele omapära hoidjana” keskenduti esmakordselt väikekeeltele ja kohalikule omapärale hariduses. Milline on seis Euroopa ja Eesti väikekeelte õpetamisel?

Keele- ja õppeolukord on riigiti ja keeliti väga erinev, kuid kõiki Euroopa väikekeeli ühendab kriis eelmise sajandi algupoolel ja keskel ning uus ärkamisaeg sajandi lõpus. Kui Franco režiimi aegses Hispaania haridussüsteemis polnud isegi Euroopa suuremate ja tugevamate põlisvähemuskeelte hulka kuuluvail baski ja katalaani keelel õieti mingit kohta, siis tänapäeva Baskimaal ja Kataloonias on enamik koole ja lasteaedu täielikult omakeelsed. Seesugune edu on võimalik tänu baskide ja katalaanide saavutatud suurele autonoomiale, mida nad nüüd Hispaania kuningriigi alluvuses naudivad.

Väiksemal osal Baskimaast ja Katalooniast, mis jääb Prantsuse vabariigi territooriumile, pole aga oma keelel kaugeltki nii suuri õigusi. Erinevalt Hispaaniast või Hollandist on Prantsusmaa  Euroopas tuntud oma kohalikke keeli mittesoosiva keele- ja hariduspoliitika poolest. Selle kiuste on Prantsusmaalgi asutatud palju omakeelseid erakoole ja riiklikes koolides omakeelseid klasse nii bretooni, baski, oksitaani, katalaani kui elsassi keelealal.

Hollandi väikerahvas friisid on oma koolides kasutanud juba kümmekond aastat uut kolmekeelse hariduse mudelit. Selle järgi on kooli algtasemel (4–9aastased lapsed) pool õpetusest friisi ja pool hollandi keeles, kesktasemel (10–12aastased) aga 40% friisi, 40% hollandi ja 20% inglise keeles. Uuringud näitavad, et õppekeelte sellise jaotuse korral paraneb õpilaste friisi keele oskus tunduvalt, hollandi keele oskus jääb samale tasemele kui hollandikeelsetes koolides ja inglise keeles paraneb aktiivne suhtlusoskus. Seega omandatakse kolmekeelses koolis ühekorraga nii heal tasemel kohalik keel kui ka riigikeelse kooliga võrdselt heal tasemel riigikeel, ning neile lisaks veel heal tasemel võõrkeel.

Kui friisi keel kuulub omakeelse hariduse arenguastmelt Euroopa keskmiste väikekeelte hulka, siis Eesti tugevaim piirkondlik keel ehk võru keel jääb selles valdkonnas pigem nõrgemate sekka. Friisimaal paiknevas Mercatori uurimiskeskuses on teiste Euroopa väikekeelte kõrval avaldatud uuring ka võru keele õpetamise kohta.* Sellest selgub, et Eestis pole ühtki võrukeelset ega võru-eesti kakskeelset kooli ega lasteaeda ning võru keeleala lastest õpib oma keelt vaid 5%, tehes sedagi vaid ringi- või valikainetunnina ainult korra nädalas.

Võru asi edeneb siiski nii jõudsalt, et selle sügise seisuga võib Võrumaal juba kõnelda  nii ühest kakskeelsest koolist (lisaks võru keele tundidele töötab võrukeelne pika­päeva­rühm) kui ka ühest kakskeelsest lasteaiast (eestikeelsete rühmade kõrval ka üks võru­keelne rühm).

Peale Võrumaa õpetatakse Eestis kohalikku keelt ja kultuuri Setomaal ja Kihnus ning õige pisut ka Hiiumaal. Oma keelt ja kultuuri on natuke õpetatud ja tahetakse sellega jälle alustada ka Mulgimaal.

Võib öelda, et kuigi Eesti kohalike keelte ja kultuuride õpetus on mitmete Euroopa väikekeeltega võrreldes väga tagasihoidlikul tasemel, on see praegu vähemalt Lõuna-Eestis ja saartel kindlasti tõusuteel.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming