Pealelend: Kadri Haljamaa

 Koolibri kirjastuse juhtivtoimetaja, kas Koolibril on välja kujunenud kindlad tariifid ja kui on, siis millised need on? Kuidas makstakse eesti autoreile, kelle luuletusi/jutte kasutatakse õpikutes? Kuidas suhtuda Eesti Kirjanike Liidu kunagi välja pakutud tariifidesse, kas kirjastus on nendega kursis ja päri?

Esimesele kahele küsimusele saame vastata koos: Koolibri maksabki õpikutes kasutamist leidnud eesti autoritele kunagi Eesti Kirjanike Liidu poolt välja pakutud tariifide alusel. EKL arvestas tariifi välja pakkudes sellega, et õpikus kasutamist leidnud katkend ei ole kirjanikule põhisissetulek ning et tegemist ei ole õpiku jaoks tellitud tööga, vaid varem kirjutatu taasavaldamisega. Meil on väga hea meel, et EKL need tariifid on välja pakkunud, oleme kõikide õpikute puhul just neid tariife kasutanud ja autoritele makstes EKLi tariifidele viidanud. Loodetavasti meeldiv koostöö EKLiga selles osas jätkub.

Kui suure mahu kirjandusõpiku, sest ega teistes ainevaldades samasuguseid autoriõiguseprobleeme sel määral ju eksisteerigi, tootmiskuludest võtavad tavaliselt enda alla autoritasud?

Keskmist tiraaži arvestades moodustavad kõik autoritasud tootmiskuludest ca 25%. V klassi kirjandusõpikus näiteks on kasutatud eesti autoritelt 45 pala (nende hulgas on nii elavaid kui ka juba lahkunud autoreid, nii proosat kui ka teabetekste). Pikim lugu on ligi 10 000 tähemärki ehk neljandik autoripoognat, suurem osa jääb siiski 1000 – 2000 tähemärgi vahele. Luuletuste puhul on ridade vahemik 4 – 27 rida. Vastavalt sellele erineb ka tasu.

Milline on autoritega ühenduse võtmise protseduur, kas kooskõlastused saadakse alati enne õpiku trükkiminekut ja kes selle eest vastutab?

Kirjastuse ja õpikuautorite vahel sõlmitavas lepingus on punkt, mis kohustab autorit, juhul kui ta on kasutanud kolmandatele isikutele kuuluvaid autori- või kasutusõigusi, esitama kirjastusele vajadusel kolmandate isikutega sõlmitud lepingute ja kokkulepete koopiad, samuti hüvitama kirjastusele kahjud, mis on tekkinud kolmandate isikute õiguste rikkumisest. Tegelikkuses on kirjastus katkendite autoritega kokkulepete sõlmimise enda peale võtnud, lubades õpikuautoreil pühenduda õpiku käsikirja koostamisele. Juhtivtoimetaja arvutab iga autori tähemärkide põhjal EKLi tariifi arvestades välja tasu. Toimetuse sekretär võtab autoritega ühendust tavakirja, e-kirja või telefoni teel, küsib avaldamiseks luba ja teatab makstava summa. Võtame omaks, et mõnikord on loa küsimine hilja peale jäänud. Põhjuseks õppekirjanduse koostamise spetsiifika, mida tingib riiklik õppekava, eesti keele ja kirjanduse ainekava ning õppekirjandusele esitatavad nõuded. Neile tuginedes vahetatakse või vähendatakse lugemispalu veel ka maketi staadiumis. Meile tundub ebameeldiv juba avaldamiseks loa andnud autorile teatada, et tema osa on siiski mahu- või muude probleemide tõttu otsustatud vähendada või sootuks välja võtta. Mõnikord viivitab ka autor vastamisega või ei tee seda üldse. Selleks puhuks oleme kirjale lisanud, et kahe nädala jooksul vastamata jätmist tõlgendame nõusolekuna. Paraku läheb õppekirjanduse kirjastamise lõppstaadiumis alati väga kiireks, eelkõige sellepärast, et kool hakkab edasilükkamatult 1. septembril.

Sama protseduur kehtib ka kunstnike kohta, kui kasutame õpikus mõne tsiteeritava teose originaalillustratsioone.

Suurem osa autoreid suhtub loa küsimisse ja makstava suurusesse alati meeldivalt. Mõni autor on tasust loobunud, sest tema jaoks on õpikus esinemine auasi. Keeldumist ja litsentsitasu suurendamise nõuet on esinenud väga harva. Mõnda autorit, kes ainekavas kirjas ja seetõttu õpikutes palju kasutatud, huvitab, miks on mõnel aastal litsentsitasu väiksem kui näiteks eelmisel. Oleme selgitanud, et põhjuseks pole mitte odavnenud töö, vaid vähenenud tähemärgid.