Punkarina Leedu tervisvetel

fs

Druskininkai rahvusvahelisel luulefestivalil  

Piltidel: pahemalt – Tristan Vindtorni kaaslanna, Kornelijus Jarbutis, Triztan Vindtorn Norrast, fs ja Jüri Talvet, Anna Auziņa Lätist, Klaus-Jürgen Liedtke Saksamaalt.

 

Leedu väikelinn Druskininkai pakub maailmale mineraalvett ja iga-aastaseid luulefestivale. Ma ei tea, kui kaugele ulatub selle vee tarbimine, aga “Luulesügis” on üritus, kuhu tullakse ka teiselt poolt maakera. Selle aasta väliskülalised olid Ameerikast, Islandilt, Saksamaalt, Maltalt, Šotimaalt, Walesist, Norrast, Taanist, Rootsist, Poolast, Valgevenest, Lätist ja Eestist. Kui 2004. aastal osales Druskininkai “Luulesügisel” meie mees Jaan Malin ja eelmisel aastal  käisid seal Kristiina Ehin ning Rein Raud, siis selle aasta Eesti esindust kommenteeris üks korraldajaist hiljem: a punk and a professor. Professor oli luuletaja ja tõlkija Jüri Talvet, too teine aga allakirjutanu.

Üle kahekümne aasta tagasi kohaliku luulesündmusena alustanud festival koosneb nüüd nii rahvusvahelistest kui leedukeelsetest üritustest. On saanud tavaks, et asja käigus antakse üle auhindu luulevõistluste võitjaile mitmes kategoorias, põhiliselt kohalikele autoritele, ent sel aastal premeeriti ka taani poetessi Pia Tafdrupi luuletuse tõlget. Kuidas need võistlemised olid toimunud, ausalt öeldes täpselt aru ei saanudki, aga sellest polnud ka lugu. Kõigele lisaks avati kunstinäitusi (muidugi puuskulptuuride, kuid ka kontseptualistlike väikevormidega) ja korraldati performantse.

Oli vahva kohata luuletajaid, keda ennast või kelle loomingut siingi on nähtud ja kuuldud või kes meenutasid hea sõnaga Jaan Kaplinskit, Doris Kariivat, Karl Martin Sinijarve, Jan Kausi ja tähelepanuväärset Eesti linna Raplat, Ehinite kodu. Küsiti sedagi, kuidas läheb Mati Undil… Ja vangutati sõbralikult-kaastundlikult pead, kõneldes tema nimekaimust, kelle puhul tõlkimine saksa keelest näivat kõrvaltvaatajale progresseeruva sõltuvustõvena.

Olgu siis siinkohal nimetatud need “Luulesügise” osalised, kelle nimi võiks mõnelegi Sirbi lugejale juba midagi öelda: sakslane Klaus-Jürgen Liedtke, islandlane Njörður P. Njarðvík, iiri päritolu Šoti saarlane Rody Gorman, Leedus kodustatud ameeriklane Kerry Shawn Keys, lätlanna Anna Auziņa, leedulased Kornelijus Platelis (festivali peakorraldaja), Rolandas Rastauskas, Larynas Katkus ja… tegelikult läheks see nimekiri liiga pikale. Eespool nimetatud Gormani kohta tahaks aga siiski veel paar sõna öelda. Nimelt on tegemist luuletajaga, kes kirjutab nii iiri kui gaeli keeles ja selliseid mehi ei ole palju (kui üldse keegi peale tema). Gaeli, täpsemalt kõmri keeles kirjutab ka loodussõbralik blues-muusik John Barnie, tema siis Walesist. Nimetamata jäänuist paistsid ühel või teisel moel silma veel Ameerika poeet Harry Smith, Poola elav klassik Ryszard Krynicki, psühhiaatriharidusega sakslane Frank Norten ja värvikas Triztan Vindtorn (Norrast), kes vahetas esinemiskostüüme, kes rabas vahetu ja vaheda esinemisega. Oli inimlikkust ja intellektuaalsust. Leedukeelseil luulelugemistel oli esinejate galerii veelgi kirjum, ei puudunud ka meie Marko Mägi hingesugulased.

Festivali tekstidest anti välja antoloogia, kus teiste seas ka kahe eestlase tekstid originaalkeeles ja Danutė Sirijos Giraitė leedukeelses tõlkes.

Leedu sügis oli ilus, nagu ka meil. Ei oskakski seda hinnata, kui poleks kuulnud, et globaalse soojenemise tagajärjel mõnel pool Euroopas – näiteks Walesis – lähevad puulehed kiirelt pruuniks ja ei mingit loomulikku kollast ega punast enam. Oskaks me ainult hinnata seda, mis käes. Muu hulgas suhteid armsate lätlaste ja leedulastega. Mõelge, kui neid ei olekski – me istuks üksipäini nagu raagus rondid siinpool vett. Hoopis tervislikum on aga aeg-ajalt üheskoos mineraalvete kuurordis kokku saada.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming