Rahvas ja raamat

Doris Kareva

12. detsembril tähistab Rahva Raamat oma sajandat sünnipäeva, praeguse nime sai ta küll pool sajandit tagasi. Kui ajalooline 1912. aastal avatud raamatupood Saarise majas 2003. aastal osa oma pindalast Hugo Bossi rõivaärile pidi loovutama, puhkes rahva seas pahameel ja mõnedki kogunesid Draamateatri ette piketile. Kas seda sündmust võib mõnes mõttes sümboolseks pidada?Kadre Vaik: Selline võitlus on alati sümboolne, kuid keeruline on üheselt öelda, kumb sümbol on jõulisem, kas see, mille vastu või mille nimel võideldakse. Kas raamatupoe eest võitlemine sümboliseeris rahva võitlust vaimsete väärtuste eest või meie inimeste raamatulembust? Nii seda kui teist ja ilmselt veel midagi. Tänases kiiresti muutuvas, ebakindlas ja sageli projektiettevõtluse-keskses maailmas ei ole vähetähtis koht ka järjepidevusel, mis annab inimestele turvatunnet. Ja turvatunne omakorda on inimeste baasvajadus, mille eest võitlemine on loomulik.Võimalik, et võitlust ei oleks tulnud, kui vastaseks olnuks mõni pehmemate väärtuste esindaja või kui tegemist poleks olnud niivõrd legendaarse ajalooga, ehk isegi sümboolse hoonega. Tol korral polnud piketeerijaid sugugi vähe ning protestivate inimeste eestkõnelejad olid kõige väärikamad kultuuritegelased, kes tänaseski päevas sõna võtavad, kui riivatud on rahva õig(l)ustunnet. Kas nüüd, ligi kümme aastat hiljem, rahvas enam tänavale tuleks? Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Selliseid sündmusi ei saa kunagi vaadelda kindlast ajahetkest ja kontekstist väljaspool.  Tõsi on, et enam ei saa ükski raamatupood pingevabalt mõnuleda, sest paraku on nii, et muu äritegevus on kasumlikum ja seetõttu ka maksejõulisem, maksab suurusjärkude võrra suuremat renti. Raamatukauplust saavad endale lubada vaid need rentijad, kellel on veidi missioonitunnet ja kes on nõus ohverdama ka osa oma kasumist selle nimel.

Maailmas pannakse üksteise järel raamatu­poode kinni. Mis on Rahva Raamatule kõige suurem väljakutse? Mismoodi mõjutab raamatupoodi e-raamatute plahvatuslik kasv?
Peamiseks raamatukaupluste kinnipanemise põhjuseks on tugev konkurents ja heade asukohtade kõrge rent, sest mitte kusagil ei suuda raamat konkureerida riiete või toidukaupadega. Inimesed hindavad üha enam ostukeskkonnast saadavat lisaväärtust ning ma arvan, et just selle puudumine sai saatuslikuks mõnele suurele ketile Suurbritannias. Väikesed kauplused on tule all, sest neil pole piisavalt vahendeid, et endale suurt kaubavalikut lubada, kuid valikuvõimalus on kliendile kindlasti oluline kriteerium.  Samas esineb Hatchard’s, mu enda suur lemmik, endiselt tuntud headuses. Nemad on oma asukohas olnud avatud juba aastast 1797.
Praegu Eestis veel mingit e-plahvatust pole ja selle puudumisel on muu hulgas ka objektiivsed põhjused, kas või midagi nii lihtsat nagu tööle- ja kojusõidu tee pikkus ja liikumisviis. Metroo- ja rongiliiklusekeskses ühiskonnas on raamatute lugemine hoopis teisel tasandil kui meil, kus inimesed peavad raamatute lugemiseks oma päevast eraldi aega leidma.
Ma ise arvan, et e-raamatute tulek hakkab esimesena mõjutama õppe-ja teatmekirjandust, mis on juba suures osas arvutisse üle kolinud.
Olen kindel, et inimesed, kes armastavad end raamatutest ümbritseda, ei kao kuhugi. Kui e-raamatud annavad hea võimaluse reisidele suurema lugemisvara kaasavõtmise, siis päris raamatut on ikka ja alati hea kinkida või lastele pärandada. Loomulikult annab tehnoloogiline areng võimaluse olla valivam – ilmselt ei ole kõik raamatud paljude meelest riiuliruumi väärt teosed.

Kas ja kui, siis mille poolest erineb Rahva Raamat teisest suurpoest Apollost? Milline on su enda meelest ideaalne raamatupood?
Osaliselt muidugi määrab kliendi valiku asukoht, sest kui inimene on harjunud mingis keskuses käima, siis astub ta sellesse raamatupoodi, mis seal avatud on. Kuid meil mõlemal on siiski erinev käekiri, mis tõmbab erinevaid kliente. Seda, et meil on oma klientuur, näitab kas või müügi edetabel. Ja kindlasti eristume spetsiifilist oskusteavet nõudvates valdkondades ehk seal, kus sortiment sõltub inimeste teadmistest ja isikupärasest käekirjast. Need valdkonnad on eelkõige ingliskeelsete raamatute valik, venekeelne kirjandus, muusika.

Sinu ülesandeks on komplekteerida ingliskeelsete raamatute valik. Mille alusel otsuse langetad? Kas oled ka vastu tulnud mõnele lugejale, kes on mõnest raamatust huvitatud, ja selle Eestisse tellinud?
Hea küsimus. Valik kujuneb teatud tegurite koosmõjul. Nendeks teguriteks on meie klientuuri huvid ja nõudlus, tagasiside müüjatelt, müügiandmed, rahvusvahelised edetabelid, minu silmis tõsiseltvõetavate inimeste ja kolleegide soovitused, loetud blogid või artiklid, kuuldud jutukatked, inimeste huvide muutumise jälgimine, sisetunne ja muidugi ka isiklik maitse.
Loomulikult oleme inimestele vastu tulnud. Eriti suure rõõmuga aitame kõiki raamatusõpru, kui see on meie võimuses. Vahel suuname ka oma veebipoodi, sest seal on valik palju suurem kui kaupluses (u 200 000 nimetuse võrra), kuid raamatupoes liigub tänaselgi päeval ka inimesi, kes ise internetti ei kasuta ega tahagi kasutada.

Rahva Raamatu juubeli puhul on valminud hariv lauamäng kirjanduse teemal.  Millise mänguga on tegemist? Kes on sihtgrupp ja kas seda saab ka koolitunnis kasutada?
See mäng, mis nagu polegi mäng, kannab nime „Raamat“ ja on mõeldud nii raamatuna lugemiseks kui ka seltskonnas mängimiseks. Eelkõige ongi tegu mängulisel viisil uute teadmiste ammutamise võimalusega. „Raamatus“ on 800 küsimust, millest pool peaks käima kõigile väga tuttavate raamatute kohta ning pool  on mõeldud vahest kirjanduse tõsihuvilistele ja neile, kes uusi teadmisi saada soovivad. Küsimustele on valikvastused, seega on tõenäosus õigele pihta saada alati olemas. Tegu on ka siiski õnnemänguga ja seda on võimalik võita üsna piiratud, et mitte öelda olematuid, kirjanduslikke teadmisi omades. Need, kes kirjandust armastavad, saavad mänguga palju targemaks, sest igal küsimusel on ka väga põhjalikud selgitused-vastused ja minu ettekujutuses mängiksid seda kindlasti ka keskkooliõpilased. Pole välistatud, et selle mängu materjali tundes on võimalik ka olümpiaade võita.
Meie eesmärk oligi anda välja raamat kirjandusest, mis laiendab inimeste silmaringi, annab uut infot ja teeb seda mänguliselt. Aga nagu mängude puhul ikka: mida toredam on seltskond laua ümber, seda toredam on mäng.

Oled juubeliga seoses ajaloolist materjali kogunud. Kas ja kuidas saaksid lehelugejad sellele kaasa aidata?
Olen väga tänulik, kui inimesed saadavad vanu fotosid ja mälestusi Pärnu mnt 10 Rahva Raamatu kohta. Ehk saab materjalist ühel päeval kogumikugi kokku panna.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming