Täiskuu luulefestival toob inimesed tähendusrikkasse maakohta kokku

 

Täna saab Eesti pinnal alguse täiesti uus kirjandussündmus, I Täiskuu luulefestival. Festivali ei peeta mitte Tallinnas või Tartus, vaid Raplamaal. Sirp esitas mõned küsimused festivali ühele korraldajale KRISTIINA EHINILE Mis sai rahvusvahelise luulefestivali korraldamise ajendiks?

KRISTIINA EHIN: Seda korraldama ajendasid mind aeg ja ümbritsevad inimesed. Kui satud kolmekümneselt ühte majja elama koos ema ja isaga, kes peavad sama elukutset, mida sa isegi pead, siis tundub see just õige asi, mida koos ette võtta. Mina olen sellisest festivalist unistanud aastaid. Ise luulefestivalidel käies on tekkinud kujutlus, kuidas oleks Eestis üht säärast asja korraldada. Aga, jah, see korraldus… See pole justkui minu eriala. Elu viis meid aga kokku Ursula Muddi ja Pille Barnabasiga Rapla Noortekojast. Nemad on selle luulefestivali ideesse algusest peale uskunud ning korraldamise ja finantsmured peaaegu täielikult enda peale võtnud. Olen sellise tööjaotuse üle väga rõõmus. Meie perel jäi üle luuletajad kokku kutsuda ja nende luulet tõlkima hakata, seda tutvustada ja nautida. Meil on ka hea meel, et tõlkija Ilmar Lehtpere on algusest peale selle festivali oma südameasjaks võtnud ja tõlgib kodumaiste luuletajate luulet inglise keelde. Ilma heade tõlgeteta pole rahvusvahelise luulefestivali tegemine võimalik. Tore on olnud ka Raplamaa ajalehe Nädaline toetus ja huvi festivali vastu. Juba kevadest peale on ilmunud festivali esinejaid tutvustavad artiklid: tutvustused, luuletused ja intervjuud. Neid saab lugeda Nädalise koduleheküljelt märksõna „luulefestival” alt. Rapla Noortekoja toetusel ja eestvedamisel on ilmunud festivali kodulehekülg  www.luulefestival.raplajci.ee.

 

Kus see festival toimub, kuidas sinna saab?

Festival toimub täiskuu ajal 12. – 16. septembrini. 13. ja 14. septembri päikeseloojangu ajal kell 19. 47 ja 19. 45 kõlab luule ja laul Moka külas Haimre rahvamajas laiale huviliste ringile. Hea ilma korral lõpevad õhtud suure lõkke ümber. Luuletajate peatuspaik on rahvamajast 1,5 km kaugusel Luhtre talus. Festivalile saab Tallinna–Pärnu maantee kaudu pärast Märjamaad vasakule Haimre poole pöörates. Paneme ka viidad välja.

Tallinnast tuleb pühapäevasele luule- ja lauluõhtule Looduse Omnibuss. Buss väljub kell 18 rahvusraamatukogu juurest. Oma soovist selle bussiga sõita palume varakult teatada telefonidel 6481740 või 56476297, vt. ka www.looduseomnibuss.ee.

 

Mida sümboliseerib festivali nimetuses täiskuu?

Minu teada on see ainus sellenimeline luulefestival maailmas, kuigi, kui näpuga järge ajada, siis võiksid just luuletajad Kuu oma sümboliks patenteerida. Seda võimaldab Kuu sage esinemine maailmaluules aastatuhandete jooksul. Sellel väidetavalt maise päritoluga taevakehal on inimesele kummaline mõju. Koosneme ju meiegi peamiselt veest. Küllap toimub meiski tõus, mõõn jms. Minus igatahes toimub küll. Ja luuletamisega on sellel kindel seos.

Mulle meeldib mõelda, et kui esimene inimene kord öösel taeva poole vaatas, siis nägi ta sedasama kuud, mis meiegi praegu. See lummav taevakeha muutub kogu aeg – kasvab ja kahaneb. Samas on ta muutumatuna seal seisnud ja pealt vaadanud kogu inimkonna ja selle planeedi eluslooduse ajalugu.

 

Mille poolest võiks Täiskuu luulefestival teiste sarnaste sündmuste kõrval silma paista, eristuda?

Täiskuu Luulefestival toob inimesed mõnda tähendusrikkasse maakohta kokku, seekord Märjamaa valda Haimre rahvamaja 480 aastat vanade müüride vahele. See ei ole nimelt pealinna ega maakonnakeskuse kultuurisündmus. Seal jagub sündmusi niigi. Sloveenias luule ja veini festivalil käies võlus mind see, kuidas öiti tuli viinamarjapõldude äärde taluaedadesse luulet kuulama sadu inimesi. Tuli nii talunikke, veinitegijaid, kulturiinimesi kui ka täiesti määratlematut masti luulearmastajaid lähedat ja kaugelt. Eestit võiks võrrelda Sloveeniaga, ka meil võiks selline asi võimalik olla. Luulel on ühendav jõud, eriti täiskuu ajal.

Teine Täiskuu luulefestivali märksõna on „laul”. Laulu ja luulet oleme kuidagi ebaõiglaselt lahutama õppinud. Tegelikult on need aga pärit ühest ja samast algallikast. Igas heas laulus on luulet ja igas heas luuletuses on laulualged sees. Festivalil kõlab autorilaule ja kõlab ka rahvalaule ehedas esituses. Just rahvalaulu kaudu saame tunnetada oma muinasluule väge ja võimu.

 

Luulefestival pakub muljetavaldava nimekirja luuletajaist meilt ja mujalt. Keda tõstaksid esile väliskülalistest? Kes on sinu lemmikud?

Kõigepealt Sujata Bhatt, keda võib pidada inglise keeleruumi ja Lääne-Euroopa üheks tuntumaks India luuletajaks. Ta on Briti Rahvaste Ühenduse preemia laureaat. Tema luulelugemised on unustamatud – seda võin öelda omaenda kogemuse põhjal. Nimelt kuulsin teda kümme aastat tagasi Stockholmi kuninglikus teatris ning mäletan siiani selgesti iga tema seal loetud luuletust. Eesti keeles on ilmunud ka tema luulekogu „Rebane ja ingel“ Hasso Krulli tõlkes.

Lisaks on festivalile tulemas Ban’ya Natsuishi, kes on Jaapanis tuntud haikuluuletaja. Ta on ka Ülemaailmse Haikuassotsiatsiooni president. Tema abikaasa Sayumi Kamakura, nimekas haikuluuletaja, on samuti Täiskuu luulefestivali külaline. Taani luuletaja ja helilooja Viggo Madsen, läti luuletaja ja rahvaluuleteadlane Knuts Skujenieks, Shetlandi luuletaja ja laulja Lise Sinclair ja paljud teised – kõik nad teevad festivalile au.

 

Kas esinevaid luuletajaid ühendab ka temaatika? Kui jah, siis milline?

Festivali korraldades selgus, et temaatika põhjal luuletajaid kuidagi grupeerida oleks siiski üsna keeruline. Luule on selleks liiga vaba element. Algne eesmärk oli sellele festivalile koondada luuletajaid, kellel oleks mingi side kuuga ja loodusega, samuti soovisime, et neil oleks midagi öelda rahvusliku ja kultuurilise identiteedi valdkonnas. Eks me näe, kui paljud sellest kinni peavad.

 

Millised on sellise mastaabiga sündmuse korraldamise suurimad plussid ja miinused?

Suurim pluss on see, et olen lasknud end sellest korraldamise ja kokkukutsumise õhinast inspireerida ja olen teiste luulet lugedes ka ise palju luuletusi kirjutanud. Väikeses kohas elades on tore, kui on kedagi oodata – siit- ja sealtpoolt maakera. Miinus on see, et nii palju e-kirju päevas saata, kui see festival nõuab, on mulle väsitav.

 

Kuna olete festivali nime ette asetanud number ühe, siis paistab, et kavatsete festivalist teha korduva sündmuse. Olete mõelnud, millises suunas võiks viia festivali tulevik?

Eks näis. Pärast seda festivali peame mõnda aega vahet ja siis otsustame, kas ja kus veel Täiskuud teha.

Aitäh!

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming