Tundeluule tunnete emakeeles

KLAARIKA KALDJÄRV

Kai-Mai Olbri luulekogu on kakskeelne, eestikeelne luuletus parempoolsel lehel, hispaaniakeelne sama lehe pöördel. Kuna esmapilgul tekitas see natuke nõutust, otsisin internetist midagi, mis aitaks luuletuste tekkeloost, -põhjustest ja autorist mingit aimu saada. Pilt sai natuke selgemaks küll: Kai-Mai Olbri on ilmselgelt terviklik isiksus, kogu tema tegevus moodustab ühe suure kunstilise eneseväljenduse ja seega polegi justkui õige selle üht või teist avaldust tervikust välja rebida. Olgu siin näiteks kas või iseendast tehtud film,1 mis juba sellisena on kõnekas ja ütleb karakteri kohta nii mõndagi. Tõepoolest, kui keegi teine sinust ja su tublidest ettevõtmistest filmi ei tee, tuleb ise teha.

See näib olevat Olbri põhimõte üldisemalt: elu ohjad tuleb enese kätte võtta ja sõita sinna, kuhu tahad. See põhimõte ja julgus seda ka järgida on paljudele kindlasti kadestamisväärsed. Mis siis, et Olbrile nii olulised teatraalsus ja enese­eksponeerimine mõjuvad hetketi võõrastavalt – liigse tagasihoidlikkuse käes kunstnik (kõige laiemas mõttes, sealhulgas väga huvitav akvarellist) just ei kannata, sügava elutuuma otsingud toimuvad kohati daamile kohaselt, kübar peas või mummuline flamenkokleit seljas, kohati ka kitši piiril balansseerides. Aga kes ütleb, et nii ei saa või ei tohi?

Mis puutub luulesse, siis Olbri eesti­keelsed luuletused on maitsekad ja terviklikud, tunda on head keeletaju ja kindlat teadmist sellest, mida öelda tahetakse. Mida seal võib-olla alati ei ole, on selline keelekasutus, mis loob uusi sisulisi ja vormilisi kvaliteete, või siis sisuline nihestatus, teistmoodi pilk. On aga elujõud ja -rõõm ja seda polegi nii vähe. Teemad on heas mõttes luulelised: põhjamaine hallus vs. lõunamaa soojus ja värvid, süda vs. mõistus, armastus, luule ja looming kui ülimad pühadused, kaitseinglid, unenäod ja kuu kui luuletaja truud sõbrad, erootika, surm jne. See on luuleliste kujundite luule, mis räägib peaasjalikult luuletajast endast. Selles mõttes on heaks puhkuseks need üksikud kohad, kus mainitakse juhuslikult ka välismaailma objekte, näiteks „Rahe“ („maikuu viimase päeva ootamatu rahe“, lk 103) ja „Hinge sees uinujale“ („mu rõdu, sügava lumega kaetud“, lk 49). Sümpaatselt eristuvana võib esile tõsta ka näiteks „Vaikimist“ (lk 163) ja „Võimalusi suitsiidi puhul“ (lk 165), mida kannavad vaimukas eneseiroonia ja lahe kergus, mitte sügavtõsised tunded. Hispaania-teemalisi luuletusi „Elujoonte“ kogus õigupoolest palju polegi, neid leidub rohkem luuletaja veebilehel.

Põhiküsimuseks jääb aga siiski: miks hispaania keeles? Mis on nende tõlgete põhjendus või õigustus? Ma ei tea, kuidas Olbri hispaaniakeelsed luuletused täpselt sünnivad, kas neid üldse tohibki pidada tõlgeteks selle sõna harjumuspärases tähenduses või peab autor neid iseseisvaks loominguks. Kirjanduse tõlkimise eesmärk on tavaliselt tekstide, luule levitamine laias ilmas, aga siinsel juhul tekib kahtlus, et asi ei ole mitte niivõrd selles. Esiteks seetõttu, et ilmselt ei oota hispaania kirjandusmaailm pikisilmi selliseid tekste, sest eks endalgi ole neid ju ülearu. Teiseks peaks sel juhul tõlgete kas või keelelise kvaliteedi suhtes olema palju nõudlikum. Tõlgetest on aimata, et võõrkeele omandamisel ollakse poolel teel, et see pole igapäevane suhtluskeel ja teatud karisid ei suudeta vältida. Mõnikord oleks vaja tublisti grammatilis-süntaktilis-sõnavaralisi kohendusi, et tähendus oleks enam-vähem vastav eestikeelsele variandile (kui tähendus muidugi peab olema vastav) või et oleks üldse arusaadav.

Kuulun nende hulka, kes arvavad, et luulet (ja tegelikult ka proosat) saab kirjutada ainult emakeeles (või muus keeles, mida inimene valdab vaistlikult). Muidugi, mingi tunnetus võib tekkida, kui võõrkeeles palju lugeda, aga õhuke läbipaistev sein jääb ikkagi ette. Kui keegi usubki, et suudab end võõras keeles luuleliselt väljendada üksnes seetõttu, et see kõlab põnevalt ja eksootiliselt ning laused püsivad täiesti koos ja neil on tähenduski, siis võib pigem kahtlustada, et tal pole aimugi, kuidas see võõra keele sees tegelikult kõlab. Isegi kui Olbri hispaaniakeelsetes luuletustes poleks keele- ja kontekstivigu, kipuksid need ikkagi jääma ainult tõlgeteks, sõnaraamatu abil ritta lükitud sõnadeks, mis vaevalt suudavad edasi anda sellist selget ja jõulist sõnumit, mis neil eesti keeles on.

Aga võimalik, et see kõik ei olegi autorile oluline. Võib-olla polegi tekstid hispaania keelde pandud võimalikele lugejatele mõeldes? Ehk on võõras keel ennekõike tähtis luuletajale endale – selle kõla, see eksootiline miski, millega oma tekste õilistada? Selle peale võib muidugi küsida, mil viisil saab mingi teine keel, teise keelde tõlkimine luuletustele midagi juurde anda ja kas just kaunis hispaania keel pakub selleks mingeid erilisi võimalusi. Võib-olla Kai-Mai Olbri puhul nii ongi. Näiteks luuletuses „Tunnete tõlkija“ (lk 31) ütleb ta: „Hispaania keel on tunnete emakeel, mida vahel näib võimatu tõlkida.“ Niisiis ainus õige keel tunnetest rääkimiseks. Olbril on vaja oma luuletused tõlkida hispaania keelde, sest see on luulelis-tundeline salakeel, mis võimaldab mänguliselt mõelda, et kõik on midagi enamat.

Paraku takistab teises võõrapärasuse ülistamine nägemast toda teist kui samasugust, oma probleemide, argipäeva ja pimedate räpaste nurgatagustega. Muidugi, kes ei tahaks leida sellist paika, kus muresid ei ole, kus on soe ja sünnib puhas luule: „Hispaania, sisse hingan sind, välja hingan luuletusi“, „Käisin Hispaaniast laule toomas – seal neid alles leidus“.2 Ütleb ka tähtsa ametinimetusega Piret Viires tagakaanel, et „tekstide taga on kuulda kumisemas hispaania rütme“, rakendades sedasama seletamatut pinnapealset lõunamaa-ihalust. Küll aga olen igati nõus muude omadussõnadega, millega Viires Kai-Mai Olbri luulekogu ja ilmselt teda ennastki kirjeldab: noor, loomingulusti täis hing, aus ja jõuline.

1 „Vabadus algab seest. Kai-Mai Olbri autoportree“ (2009).

2 „Õhtune post. Kirjad Hispaaniasse“,

http://www.kai-mai.ee/luuletused_3.htm

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming