Uus esimees: Piret Bristol

Doris Kareva

Palju õnne värskele Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimehele!  Millised on plaanid järgmiseks kolmeks aastaks?        Piret Bristol: Ennekõike on kavas keskenduda kirjanike maja ajaloo ja arhiivi tundmaõppimisele,  eriti kuna järgmisel aastal tähistab kirjanike liit oma 90. tegevusaastat ning lähiajal täitub 20 aastat Kirjanduse Maja taastegutsemisest Vanemuise tänaval. Näen siin häid koostöövõimalusi kirjandusmuuseumiga. Kaante vahele tuleks koguda esmajärjekorras Tartu osakonna sõjajärgne ajalugu, alates Erni Hiirest, Kalju Käärist ja Lehte Hainsalust. Sõjaeelse aja kohta on Katrin Raidi raamat „Loomise lugu“  olemas. Tuleks uurida, kas on alles koosolekute protokollid, vaadata läbi arhiiv, koguda Õpetaja ja Vanemuise tänava majaga seotud inimeste mälestusi. Seda ongi juba teinud näiteks Jaan Malin. Põhiline on, et tegevust jätkuks kõigile kirjanike liidu Tartu osakonna liikmetele.       

Oled aastaid olnud vabakutseline kirjanik. Kas on ette näha Tartu osakonna vabakutseliste kirjanike olukorra paranemist?       

Tegevuskava peab olema realistlik. Ei meie osakond, Eesti Kirjanike Liidu Tallinna peakontor ega üldse keegi peale Eesti Vabariigi riigikogu ja valitsuse saa tekitada jutuks olnud riiklikku kirjanikupalka, millest rääkis juba vene ajal, ligi 40 aastat tagasi, Heino Kiik. Võimuorganid ei ole sellise palgaga nõustunud  ja vaevalt õnnestub neid veenda. Kuid kirjanike liit peaks jätkuvalt võitlema oma liikmete elementaarse sotsiaalkindlustuse tagamise eest, kulugu sellele kas või järgmised 40 aastat. Tartu osakonna vabakutselised kirjanikud on teada. Esimees koos juhatusega saab pakkuda oma liikmetele ruume ja abi ürituste korraldamisel, aidata kirjanikke asjaajamisel ja lahendada nende n-ö sotsiaalseid probleeme.  Paljud kirjanike liidu Tartu osakonna liikmed on Kirjanduse Maja tegevusest kõrvale jäänud ja/või sellest võõrdunud. Pean oluliseks, et esimees poleks kallutatud ühegi huvigrupi – vabakutselised, töö kõrvalt kirjutajad, mehed-naised, noored-vanad, luuletajadlastekirjanikud vm. – suunas ja tunneks ühtviisi huvi nende kõigi käekäigu vastu, ühtesid teistele eelistamata. Ideaalis jõuab kolme aastaga, keskendudes  igal kuul paarile osakonda kuuluvale autorile ja ta loomingule (näitused ilmunud raamatutega, kulka kaudu honoreeritud esinemised, ajakirjandus), hõlmata suurema osa liikmetest. Teeksin selles asjas koostööd Tartu raamatukogude, TÜ eesti kirjanduse õppetooli, Eesti Kirjanduse Seltsi ja teistega. 

Mis tundub praegu suurima väljakutsena? 

Põhitähelepanu tuleb keskendada Kirjanduse Maja haldusprobleemidele, mille lahendamiseks on vaja kaasomaniku Eesti Kirjanduse Seltsi abi. Kevadisel üldkogul ütles KarlMartin Sinijärv Tartu maja EKLile kuuluvast poolest rääkides: „Hea aeg on praegu järele  mõtelda ja vaagida: kaaluda kinnisvara tegelikku ja emotsionaalset väärtust.“ Kinnisvara emotsionaalset väärtust tuleks kahtlemata kasvatada, et eurod seda täiesti enda alla ei mataks. Aasta pärast toimub Eesti Kirjanike Liidu üldkogu Tartus. Mis tegelikult ees ootab – külm talv, pooleldi kütmata maja, arved, mida rent ei kata, jne –, seda ju veel ei tea. Eesmärk on aga soodustada loomingulist, vaimset, avatud,  tolerantset ja seltskondlikku õhkkonda, edendada ja propageerida kirjandust kui elulaadi ning vältimatut tingimust eesti rahva ja keele säilimisel. Loodan õigustada sellele ametikohale ja seda esindavale inimesele pandud ootusi nii ametijuhendi kui ka oma südametunnistuse järgi.       

Jõudu ja edu! 

Küsinud Doris Kareva

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming