Au on inämb kui asi

Paavo Kivine

Venemaal pead lendavad. Vaevalt oli president Medvedev, nähtavasti lugenud mees, tituleerinud riigi spordijuhid „rasvasteks kõutsideks” (Basilio? Peemot? Irvik Kiisu?), kui kohe viskaski varvast saba jalge vahele tõmmates olümpiakomitee juht ja kinnitas samaks valmisolekut spordiminister. Vihjekeelt sel maal juba lugeda osatakse.

Naabreid võib mõneti mõistagi, sest eks esmalt tahtis ära tappa sohihäbi, kui enne mänge pöördus ROKi president isiklikult  Medvedevi poole, et see nõuaks omadelt sulitegemise lõpetamist. Absoluutselt erandlikku kaasust võis võtta ka rahvusliku solvanguna. No ja lõpuks olümpiahäbi veel takkaotsa …

Mis seal rääkida, suur maa ja tugevad tunded. No aga mingid tunded tohiksid olla väikeselgi. Mingi bilansi peab tegema temagi. „Eesti võib rahul olla,” kiirustas kuulutama suusajuht Mati Alaver. Ühteaegu tahtis see olla hinnang endagi tööle. Kiirustamine on mõistetav, Eesti nimel hindamine mitte.  Suur suusariik Eesti on võitnud nendel ja nondel aastatel nii- ja naapalju medaleid, jätkas ütleja. Mäletame, mäletame. Aga kas pole selle eest ka tänatud sõna ja teoga määral, et enesetänuks peaks puuduma vajadus? Ja milleks rääkida tunamullusest lumest, kui meid huvitab praegune?

Kes kunagi lasknud end sportlastega kõrvu kätel kanda, sel peaks halvematel aegadel jätkuma julgust ka vastutust kanda. Ajad ent on halvemad ja mälu ei saa olla valikuline. Spordis tasuks igal lubajal silmas pidada tuntud hoiatust: iga sõna, mis sa ütled, võidakse kasutada sinu vastu. Sest igaüks,  kel pole just ühepäeviku mälu, mäletab, mida meile aastaid on korratud: et edu jätkub, et kerkivad uued suurused, et loodud suurepärane süsteem toimib. Ja kui mitu uut suurust on kõigi nende süsteemsete aastate jooksul kerkinud?

Mitte ühtki. Ja mida me äsja nägime? Seda, et jälle tuli panustada üksnes kahele pühendunud mehele, kel au ja kuulsus ammuilma välja teenitud. Seda, et koondis koostati tagurpidi põhimõttel: valiti esmalt välja abilised neile kahele ja arvati seejärel juurde hädatarvilik ports sportlasi. Kes, polnud enam tähtis,  nagu polnud tähtis ka nende eeldatav esinemishäbi. Ja kui siis vanad ja pühendunud ootamatult enam ei jaksanud, kui augutäitjad ettearvatult põrusid ja kui viimaks tabas häving ka teatemeeskonda, kõlas ülemjuhataja suust: „Võistkonnana olime täna tagasihoidlikud”.

Võime olla kuulnud ühte ja teist, ent sõna „tagasihoidlik” on spordileksikas kõige viimase koha iseloomustamiseks siiski absoluutne uudisleid. Kindlasti kuuleme olümpia järelpesus, nagu oleme alati kuulnud, selliseidki termineid nagu „kogemuste omandamine” või „analüüs”. Vähemalt meie spordis puudub neil peitesõnadel vähimgi sisu. Või kui seda ongi, siis kogemuste omandamine näib tähendavat üksnes kaotamise kogemuste omandamist. Analüüs on aga juba selline terminus technicus, mis tahab lõpetada kõik edasised pärimised, mille sisu on sügavalt salastatud ning mille tulemeid me võiksime ja tahaksime näha, kuid iialgi ei näe.

Tänu ainsa medalivõidu eest kuulub aga hoopis teistele ja peab vist ütlema konkureerivatele jõududele, kes meil praegu jutuks pole. Ent see ja edasinegi oleks siinses lehes juba tarbetu spordispetsiifika,  sest olümpial nähtu nagu ka käesoleva loo mõtte saab kokku võtta väga lihtsalt. Ja nimelt: spordirahvalt ei pea tingimata tahtma teab mida, kuid üht peab tahtma küll, kusjuures tingimata. Seda, et kui kellelgi on rinnal „Eesti” ja kui teda on sedasi maailma ette saadetud, siis ei saa ta viimaseks jääda, võistlemata jätta, isiklikku huvi esikohale seada, muul moel häbi teha. Kui kusagil ongi vabad osavõtukvoodid või kellelgi ongi kasutada vabalt raha, siis meie au ei ole kindlasti vabalt pruukida. Selles on asja tuum.

„Häbi on vaese inimese au”, ütleb vanasõna. 

„Au on inämb kui asi”, lisab teine.

Lõpetagem siiski helgemas võtmes. Selgus, et meie ainus medalist, suusakuninganna, on samuti lugenud inimene. Keset karmi heitlust olla ta paisanud rahvusvahelisse TV-eetrisse ühelt meie luuleneitsilt laenatud ürgjõulise metafoori. Millise, uurigu igaüks ise järele. Nii lõimuvadki ühisel targal juhtimisel vaimu- ja ihukultuur!

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming