Loe reedel Sirpi

OLEV REMSU: See sõna sest surmast

Surnuid on rohkem kui elavaid. Kui lugeda inimkonna vanuseks 50 000 aastat, siis on surnuid 107 miljardit. Meiesuguseid elavaid on veidi rohkem kui 7 miljardit, meid kõiki kokku umbes 114 miljardit, seega on elavaid napilt üle 6 protsendi. Maailma iibekasvuga elavate jagu suureneb, ent mitte kunagi ei saa meie arvulist ülekaalu lahkunud õdede-vendade ees.

JAAN KAPLINSKI: Pügatud Eestimaa

Pole ammu tunnud sellist masendust, kui lugedes, kuidas Tallinnas Õismäel müüriti kinni hulk poegadega piirpääsukeste pesi. Juhtus see, mida olin kartnud: paljud piirpääsukesed pesitsevad avades, mis omaaegsete tüüpmajade katuse alla jäeti ja mida nüüd ilmselt, võibolla sooja hoidmiseks, kinni müüritakse. Sääl pesitsevaid linde märkamata. See, et me ei pane tähele ega mõista muud elu, loodust enda ümber, on kahjuks aja märk. Linnulaulu asemel kuulame pargiteel käies midagi kõrvaklappidest ja seda, et maja räästa all või aias põõsas elab linnupere, me ei näe. Eestlane võõrdub loodusest. Mis tegelikult tähendab ka võõrdumist nii meie minevikust, maast kui elust üldse. See, et inimeste äge sekkumine aitas osa linnupoegi päästa, ei muuda kahjuks palju: linnalindudel, piirpääsukestel ja varblastelgi jääb pesapaiku aina vähemaks.

MARJU KÕIVUPUU: Kas kodumaa muld on nüüd kadunud väärtus?

Ilmar Jaksi novellis „Kodumaa muld” võtab peategelane kodumaalt põgenedes padjapüüriga kaasa kodumaa mulda ja hakkab seda eksiilis müüma saatusekaaslastele. Kui kodunt kaasavõetu saab otsa, ei ole kaupmehel sellest suurt lugu – muld on muld, kuni soovijaid jätkub. Oluline on ostja teadmine, et see peotäis mulda, mida kodus rituaalselt säilitada või lahkunule viimsel teekonnal kirstukaanele panna, on pärit kodumaalt – maalt, kus on kinni esivanemate juured; maalt, kuhu oleme ikka soovinud saada maetud, kui meile antud aeg kord otsa saab.

RAIVO SOOSAAR: Euroala vajab suuremat fiskaalset stimuleerimist

Euroala majanduse taastumine on juba hulk aastaid olnud kidur. Tööpuudus on viimase aasta jooksul küll pisut langenud, ent jätkuvalt suhteliselt kõrge, ulatudes Eurostati andmetel augustis 11,5%ni. Kõige halvem on situatsioon Kreekas ja Hispaanias, kus töötuse näitaja on tublisti üle 20%. Kummitamas on deflatsiooni ehk hinnataseme languse oht: 0,3%-line septembri inflatsioon on tublisti alla 2%-lise ELi sihtinflatsiooni. Hindade langus paneb majanduses tegutsejad oma ostud veelgi soodsamate hindade ootuses edasi lükkama. Seetõttu väheneb nõudlus ja ettevõtted on sunnitud töötajaid koondama. Töötute hulga kasv omakorda kahandab nõudlust. Väiksem nõudlus survestab jällegi hindu alandama, et toodetud kaubast lahti saada. Deflatsioon suurendab ka võlgade reaalväärtust. Seega muutub ratsionaalseks omatavat võlga vähendada. Ent korraga paljude võlgu ostetud asjade müükipaiskamine alandab veelgi hindu.

VAHUR LUHTSALU: Rail Baltic. Mõned mõtted väljaspool eelarveridu

Senised meediakajastused Rail Balticu teemal keskenduvad enamasti kavandatava raudteeliini veoste mahule, tasuvusele ja trassivalikule. Vähem on aga puudutatud oma maksumuselt ja mõjult kõiki seniseid infrastruktuuriprojekte Eesti ajaloos ületava plaani laiemaid ühiskondlikke ja globaalseid tahke. Tänapäeval räägitakse palju globaliseerumisest ja selle mõjust üksikisikutele, kogukondadele, rahvustele ja riikidele. Taasiseseisvumise järel sai Eestistki kiiresti globaalse maailma osa.

2 pilku Ülemiste ühisterminali ideevõistlusele

MARGIT MUTSO: Õnnestunud võistlus

VERONIKA VALK: Surnult sündinud võistlustulemus

YOKO ALENDER: Arhitektuuri- ja Disaini-, siiski Kultuurikatel?

Olen töötanud kultuuriministeeriumi nõunikuna arhitektuuriala heaks peaaegu kolm aastat, disain on olnud minu vastutusalas pisut alla aasta. Uuest aastast annan teatepulga edasi järgmisele nõunikule. Lubage lõpetada see vägagi põnev töö veel ühe ilusa suure unistusega. Unistan riigist, kus on elukeskkond, mille pärast siin ollakse, siia jäädakse ja siia tullakse. Unistan riigist, kus hoomatakse elukeskkonna rolli iga inimese heaolus ja riigi edus. Unistan sellest, et aastal 2020 on enamikus Eesti ettevõtetest ametis disainer – ja mitte vaid turunduse, vaid ka arendustegevuse juures

Subjektiivne sisujuht XVIII PÖFFi kava kõrvale JOONASelt, filmijutt.blogspot.com

Esmalt päevselgest: pole olemas tuhandet ja üht filmi, mida peaks elu jooksul nägema. Ei pea nägema ka sadat ega üldse mitte ühtegi filmi. Kuningas Saalomon, Šeherezade, Lembitu ja Jeanne d’Arc surid väärikalt, tõstmata ealeski jalga kinomajja; lugematud inimpõlved enne ja pärast neid on veeretanud oma elupäevad õhtusse täies filmisüütuses ning ei saa kuidagi öelda, et see oleks olnud vale või õnnetu valik. Nojah, see sündis ennemuistsel aal, kui meie maal ei olnud veel olemas ei taibutelefone, Google’i prille ega instagrammi, mille abil oma kordumatut siseilma, silmnägu ja kehailu ilmarahva rõõmuks sekundiga interveebi riputada. Nüüd on meil kõik need meelelahutused ja müriaad muid, sealhulgas võimalus kümnete, sadade ja tuhandete kaupa linateoseid vahtida, kui vaid tuju tuleb. Isegi siinses kolkas, tsiviliseeritud maailma serval, linastub juba ainuüksi kinolevis, kui muud ekraanid kõrvale jätta, igal issanda aastal oma paarkümmend tosinat täispikka filmi ja Pimedate Ööde filmifestivali käigus veel teist sama palju lisaks.

ANU SALUÄÄR: Otsekui tõlkes. Käbi Laretei – kas eesti või rootsi kirjanik?

Minult on aastaid küsitud – kuidas, kas Käbi Laretei ei kirjutagi eesti keeles? Ei, ta kirjutas enamasti rootsi keeles, ehkki oli viimastel aastakümnetel Eesti Kirjanike Liidu liige. Oli siiski ka erandeid, näiteks raamatus „Okas ja Käbi” ilmunud Tuneesia-novell on kirjutatud eesti keeles, samuti tänavu suve lõpus kirjastusele saadetud lugu „Pärandus”, mis veel ootab avaldamist.

KURMO KONSA: Õel maailm ja ilusad ideed

1973. aastal muutus maailm – kas panite seda tähele? Nimelt ilmus siis linnaplaneerijate Horst Ritteli ja Melvin M. Webberi artikkel „Dilemmad planeerimise üldteoorias” („Dilemmas in a General Theory of Planning”), milles nad näitavad, et on probleeme, mida ei saa tavavõtetega lahendada. Nad nimetasid neid õelateks (ingl wicked, ee kuratlik, ebamoraalne, nurjatu, paha, õel jms – toim). Selliste probleemide korral põhjustab iga ettevõtmine probleemi lahendamiseks meie arusaamise muutumist sellest probleemist.

Militaarne temaatika uuemas proosas

Kuno Areng RAMist ja koorikultuurist laiemalt

Per Boye Hansen tellis esimese ooperi Jüri Reinverelt

Nastja Pertsjonok Palestiinast ja sealsete laste olukorrast

Arhitektuuri- ja Disaini-, siiski Kultuurikatel?

Queer-feminism on moes!

 Arvustamisel

„Ooperifantoom” Vanemuises

Galina Grigorjeva „In paradisum”

Koolinoorte nüüdiskunsti triennaal „Eksperimenta!” Tallinnas

„South Parki” tegijate muusikal „Mormoonide raamat”

XXXIX Krakówi festival „Teatraalsed mälestused”

Tartu Üliõpilasteatri A-festival 16. – 18. X Genialistide klubis.

Boriss Jevsejevi „Kitsas elulint”

Ashraf Dowani ja Tamer Nafari näitus „Ruum number 4” Telliskivi loomelinnakus

Gregory Rose surmast ja „Surmatantsust” vt e-Sirbist

 

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming