MEEDIA: Asümmeetrilised diskussioonid

Peeter Olesk

  Praegu veel keskealine lehelugeja mäletab küllap, kuidas aastal 1989, kui hakkas ilmuma ajaleht Eesti Ekspress, tuli värske eksemplar Tallinnas müüki reedesel päeval ajaliselt õhtulehena. Tartusse jõudis ta siis teisipäeva keskhommikuks. Seda kogenud, nimetasin ma selle lehe isekeskis otsekohe Eesti Tilisangaks. Hakata sellisest aeglusest – Pravda jõudis Tartusse vähemalt kaks korda kiiremini – eraldi kirjutama tundus siiski norimisena, sest oli selge: kui lehe väljaandja majanduslikult kosub ja tehnoloogia täiustub, hakkab ka leht jõudma Tartusse kiiremini. Nii läkski.

Diskussioonidesse puutub see sedavõrd, kuivõrd – kuidas sa vaidled ajalehega või tema veergudel mingi artikliga, mis on vana rohkem kui pool nädalat? Hommikul ilmuva ajalehega tuleb vaielda sama päeva lõunaks, sest kui sa seda pärastlõunaks pole teinud, siis teatavad raadio ja televisioon sulle ise, mis nad kiiruga arvavad ning sa hakkadki sõltuma nende arvamusest, mitte enda omast. Internetist võid sa kommentaare lugeda juba pärast keskööd ehk lehte ennast sa veel näha pole võinudki, kuid hinnangud on juba lagedal.

Seda enam on kontroversiaalne, kui Eesti Ekspress jõuab Tartus müügile hiljemalt keskhommiku paiku, aga selle päeva Postimees tuuakse Tähtveres kirjakasti alles kell kaheksa, mõnikord hiljemgi. Selleks ajaks on need, kes käivad tööle kodust kaugemale, juba teel sinna ja esimene võimalus värskeid uudiseid lugeda on vaadata Delfit. Esiteks kõik ei saa seda teha. Ma ei tea Tartus olevat ühtegi taksot, millel oleks sees Interneti püsiühendus. Ma olen näinud siinkandis küll arste, kes juba hommikul teevad oma tööd lauaarvutiga, kuid pole kuulnud, et keegi jätaks töö sinnapaika ja uuriks külanaiste käest, mis toimub. Teiseks aga, ega need, kes saavad Delfit jms lugeda, teevad seda alles lõunal olles. Siis nad söövad ja käivad poes. Nad tee seda töö ajal!

Ometi oli veel mõni aasta tagasi Tähtveres ootuspärane, et leht on postkastis kell kuus hommikul. Kui keegi on neis asjus väsinud, siis miks? Igatahes tekib siin küllalt püsiv ajanihe uudise värskuse ja järelikult ka inimese pädevuse kahjuks. Seda nihet võibki nimetada asümmeetriaks.

Alati ei ole see kõik postiljonide viga. Mind pahandab see, kuidas innukalt kommenteerivad Isamaaliidu ja Res Publica kavandatavat ühinemist eeskätt need, kes ei kuulu kummassegi erakonda ega tarvitse olla koguni meie valijad. Paljud asjad on mõlema erakonna sees ja vahel tegelikult selgeks rääkimata, mis aga peaasi, meil tuleb üksteist alles korralikult tundma õppida. Mida teab sellest kõigest võõras, kes “paremal” juhul käib ainult kiibitsemas? Kui teine pool on vait, siis kiibits ei saa olla targem.

Seegi on üks näide diskussioonide asümmeetriast. Järgmine on vahest paradoksaalsem. Ikka ja jälle tuleb keegi väitma, et mingi küsimus, näiteks meie hariduskorraldus, vajab laia diskussiooni, kuna mõni teine küsimus, näiteks meie suhted Venemaaga, on nii õrn, et sellega las tegelevad peamiselt asjatundjad. Praegu on laiale diskussioonile kutsutud rohelise ja energeetiliselt ökonoomse tuleviku pärast.

Sümmeetriline diskussioon eeldab foorumi avatust, demokraatia Hyde Parki. Park on suur, foorumi nurk selles muuga võrreldes pisike. Tookord, kui mina seal käisin, oli see täiesti tühi, oleksin võinud seal kõnelda ainult iseendale. Sümmeetriline diskussioon asendus diskussioonist loobumisega. Kui siirad need üleskutsed avatud ja üleüldiseks diskussiooniks õieti on?

Kui ma nii küsin, siis seepärast, et suhted on kreenis, kui ametnik, kes saab miski asja eest palka, kutsub üles vabatahtlikke teda aitama ega tunnista samas kõigepealt, et ta on pastel. Saabas või kroomnahast säärik pastelt aidata ei saa. See paneks inimese lonkama.

Diskussioonis peavad pooled olema võrdsed. Eksamil nad seda pole, kollokviumil on. Mulle tundub, et me kaldume praegu eksameid eelistama. Eksam, millele pole eelnenud kollokviume, on aga puudulik. Iga korra ajal.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming