Sel reedel Sirbis

TÕNIS SAARTS: „Kasutute“ sotsiaalteaduste kaitseks
Britid on üritanud oma sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahetu ja kaudse kasu välja arvutada ja leidnud, et iga ülikoolidesse paigutatud nael teenib päris kenasti tagasi.
Avalikes debattides kõlab aeg-ajalt väiteid, et sotsiaalteadused, nagu sotsioloogia, riigiteadused, antropoloogia, demograafia jne, on kasutud ning selliste pehmete poolteaduste rahastamist tuleks riigil senisega võrreldes kõvasti koomale tõmmata. Nii jätkuks rohkem ressursse meie majandust tegelikult turgutavatele täppis- ja loodusteadustele, millest sõltuvad innovatsioon ja idufirmad.

JÜRI SAAR: Kas sotsiaalteadus või ideoloogiline konstruktsioon?
Marksism tegi inimesest tolmukübeme objektiivselt toimivate ajalooprotsesside käes. Sama tühine on indiviidi roll ka etnogeneesi vaatepunktist.
Lev Gumiljov, Etnogenees ja Maa biosfäär. Tõlkinud Peeter Villmann, toimetanud Siiri Ombler. Sarja „Avatud Eesti raamat“ kujundanud Jüri Kaarma, kaane kujundanud Eve Kask. Ilmamaa, 2018. 848 lk.
Lev Gumiljovi (edaspidi LG) looming ning elulugu on lahutamatud. Tema ema oli luuletaja Anna Ahmatova ning isa ajaloolane ja poeet-akmeist Nikolai Gumiljov. Ahmatova oli tatari juurtega aadlisuguvõsa esindaja, kelle esivanemad ulatusid tema enda väitel vereliini pidi Tšingis-khaanini. LG korduvad stalinismiaegsed arreteerimised ja kokku 13 aastat Gulagis teevad temast kannataja. Venemaa kontekstis pole see tähtsusetu. Praeguseks kujunenud legendi järgi on LG märter, kes kehastab vene inimeste kustumatut kodumaa-armastust ja ohvrimeelsust, tõelist patriotismi. 1990. aastatel sai LGst Vene imperiaalse riigiideoloogia tugisammas, kelle loomingul on potentsiaali saada arvatud Putini Venemaa ametlike tüvitekstide hulka.

ART LEETE: Eurasiaatide identiteedikriis
Omaette seisev Euraasia tsivilisatsioon on antiliberaalne, ebademokraatlik, antiindividualistlik ja humanistlike väärtusteta.
Paarkümmend aastat tagasi viibisin Ufas suurel teaduskonverentsil, kus plenaarettekande pidas kohalik etnograafia korüfee Rail Kuzejev. Ettekanne oli sisult laia haardega ja selle põhilise mõtte võttis Rail Kuzejev kokku järgnevalt: „Teatud mõttes eksisteerib euraasia kultuur. Ja teatud mõttes asub selle kultuuri keskpunkt Baškiirias!“ Taipasin, et eurasianism ei ole kellegi teoreetilise mõtiskluse vili, vaid sellel on asjassepuutuvatele rahvastele eksistentsiaalne mõõde.
Eurasianistliku diskursuse allikateks on XIX sajandi keskpaiga slavofiilide ideed ja mõne XIX sajandi teise poole vene ajaloolase, eeskätt Nikolai Danilevski, mõtisklused.

INDREK JÄÄTS: Maackiga Amuurimaal
Maacki ekspeditsioonid Amuurile ja Ussuurile on osake ajaloolisest järjejutust, Vene karu ja Hiina draakoni rivaliteedist, mis ilmselt ei ole lõppenud.
Richard Maack (1825–1886) oli saksa päritolu Vene maadeuurija. Eestiga seob teda see, et ta sündis Kuressaares, kus tema Hamburgist pärit isa teenis politseiülemana. Ema poolt oli Maack baltisakslane, seotud von Tollide suguvõsaga. Teadusajaloolased teavad Maacki eelkõige loodusuurijana, kes juhtis kolme küllalt olulist ekspeditsiooni (Viljui jõgikonda, Amuurile ja Ussuurile).

ELLE-MARI TALIVEE: Piiri- ja tööstuslinn 80 aastat hiljem
Narva lausa vajab seda, et keegi temast kirjutaks just sellisena, nagu ta on praegu.
Seminar „Narva, piiri- ja tööstuslinn: kirjanduslikke kajastusi“ 13. – 14. IX Narvas.

Armsad murelapsed. Tõlkijate päeva puhul intervjueeris Pille-Riin Larm leedu tõlkijat Danutė SIRIJOS GIRAITĖT, kes pälvis kevadel ühe Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadest.

ENE LÄKK: Luua või mitte luua? Uue toote küsimus
Tänavune Bruno tootedisaini konkurss on läbi ja parimad auhinnatud. Seekord üllatasid disainitaustata tegijad.
Sageli alustavad disainiteoreetikud ja praktikud oma ettekandeid mantraks saanud mõttega, et enne uue toote loomist tuleks põhjalikult kaaluda, kas on vaja veel üht eset asjadest üleküllastunud maailma juurde teha. Kui juba toode teha, siis selline, mis muudaks maailma paremaks ja lahendaks probleeme. Hea disain peab olema funktsionaalne, ökonoomselt toodetav ja ökoloogiline.

Avaliku ruumi aeg. Merle Karro-Kalbergi intervjueeris arhitekt Kalle Vellevoogi. KALLE VELLEVOOG: „Riik pole ruumiotsuseid tegevatele institutsioonidele andnud selget ülesannet.“

JAAK AAVIKSOO: TalTechi uue sajandi väljakutsed
Raha ilma inimeste või ideedeta on viljatu, aga motiveeritud inimesed koos säravate ideedega leiavad reeglina ka raha.
TalTech on muidugi Tallinna Tehnikaülikool – saja aasta eest asutatud kõrgkool, mis on tegutsenud Tehniliste Erikursuste, Tallinna Tehnikumi, Tallinna Tehnikainstituudi, Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Polütehnilise Instituudi nime all. Alates 1989. aastast tegutseb ülikool jälle Tallinna Tehnikaülikooli nime all ja nii see ka jäägu. Milleks siis TalTech?

Kolmanda filmi tegemise tuli. KAAREL KUURMAA intervjuu režissöör-operaator Joosep Matjusega. Joosep Matjus: „Loodusfilmitegijana tunnen, et olen tegelikult loodusest nii kaugel: mu käte vahel on kogu aeg mingisugune tipptehnoloogia ja ma vaatan loodust läbi objektiivi.“

Keele-elu: venekeelne õpetajaharidus Eestis pildilt maas

Arvustamisel
Ljubov Kisseljova „Eesti-vene kultuuriruum“
Linnakultuurifestival „Station Narva“
Bruno disainiauhinnad
Teatrifestival „Draama“
Rahvusooperi Estonia „Tütarlaps kuldsest läänest“
mikrotonaalse muusika festival „Sound plasma“
Gunnar Neeme näitus Tallinnas ja Tartus
Eesti nüüdiskunsti näitus Euroopa Keskpangas
näitused „Lola. Liivat. Vaimu vastupanu“ ja „Abstraktsioon kui avatud eksperiment“
Karlova teatri „Popi ja Huhuu ehk Isanda ilmutus“
I Tallinna trummifestival
etendusgrupi Gardenparty „Correction“
Joosep Matjuse dokumentaalfilm „Tuulte tahutud maa“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht