Sel reedel Sirbis

Linnal kui tervikul ei saa olla vaid üks idee. Elo Kiivet intervjueerib Tallinna linnaplaneerimise ameti juhti Ignar Fjukki. IGNAR FJUK: „Linn on jagamatu. Keegi peab linnateemasid koos hoidma. Ka ei tohiks ükski amet, veel vähem riigiasutus, linnas soleerida.“
Tallinnas on põnevad ajad. Vana ja sissejuurdunud võitleb uue ja harjumuspäratuga. Aasta linnapea olnud Taavi Aas on kunagise üsna despootliku juhtimisstiili muutnud avatumaks ja moodustanud omapärase koalitsiooni rohelistega. See ei pruugi meeldida, loogiline või siiras tunduda, kui fakt on see, et abilinnapea Züleyxa Izmailova kureerib täiesti uue teemana kaasamisvaldkonda, olles pannud puhuma värsked, linnaplaneerimisse lootust andvad tuuled. Linnakantseleisse on loodud strateegiabüroo, mille eestvedamisel koostatakse uut arengukava senisest märksa julgemal, siinses kontekstis ehk isegi innovaatilisel moel. Peaarhitekti büroo algatusel on käivitatud bürokraatiavaba koosloome katsetusena mobiilirakendus AvaLinn, kus tutvustatakse avaliku ruumi projekte.

ÜLO MATTHEUS: Kas humanitaarkatastroof või humanismi kriis?
Eestis on välja kujunenud väga suur umbusk mis tahes väljastpoolt juhitud rändepoliitika suhtes.
Rahvastikuränne, kus liikuma on läinud suured inimkolonnid, on hirmutav. Ungari peaministri Viktor Orbáni sõnul on see invasioon ja mitte migratsioon, ning riigid, kes ei kaitse end invasiooni eest, pühitakse minema. Seda hoiakut näib väljendavat ka Ameerika president Donald Trump, kes ähvardas Kesk-Ameerikast liikuma hakanud karavani pihta tule avada, juhul kui Ameerika sõdureil tekib vajadus end kaitsta. Ta küll loobus hiljem sellest ähvardusest, kuid mõte ju ei muutu.

ERKKI BAHOVSKI: Tüdimus maailmast
Mida rohkem maailmast teame, seda paremini teeme vahet, mis on oluline ning mis ebaoluline ja Eestile halb.
Alljärgnevad sündmused mahuvad paari nädala sisse. Valitsus otsustab lõpetada Est-For Investi tselluloositehase eriplaneeringu, valitsus ei suuda ikka otsustada Dubai EXPO-l osalemist, Nordica teatab mitme otselennu sulgemisest ja tagatipuks ei ühine valitsus ÜRO ränderaamistikuga.
Kõigil neil otsustel on muidugi oma poolt- ja vastuargumendid, millega peab arvestama, kuid tegemist ikka Eesti sulgumise trendiga. Kui seda metsa ees ei oleks, kirjutas kunagi Juhan Liiv. Praegu, tundub, et ongi hea, kui mets on ees.

ISABEL MARI JEZIERSKA:  „Indoktrineeritud“ üliõpilase vastulause
Hiljuti ERRi portaalis ilmunud artiklis „Infantiilne humanitaarteadus“  heidab Peeter Espak humanitaar- ja sotsiaalteadustele ette liigset teoretiseerimist ja püüet üliõpilasi ideoloogiliselt kasvatada. Vastan Espaki mõtteavaldusele endise Tartu ülikooli filosoofia ning praeguse ajaloo ja filosoofia üliõpilasena Sheffieldi ülikoolis. Espaki silmis olen mina arvatavasti justnimelt see noor, kes peab ennast intellektuaaliks, kuid on tegelikult vasakliberaalide poolt indoktrineeritu. Espaki artikkel ilmus kontekstis, kus Rein Raud,  Mihkel Kunnus,  Martin Ehala  ja Lauri Vahtre  on arutlenud sotsiaalse konstruktsiooni mõiste üle; need artiklid olid omakorda ajendatud Espaki ja Maarja Vaino varasematest ütlustest rahvusluse ja rahvuse teemal. Vaidluses, mis on sotsiaalne konstruktsioon, on aga mööda vaadatud kahest tegurist.

TRISTAN PRIIMÄGI: Pärsia pärlid ja pinnavirvendused
Teherani XXXV rahvusvahelisel lühifilmide festivalil püüeldi rahvusvahelisuse poole, kuigi mõned dogmad jäid jalgu.
Euroopast välja jõudes meenub tihtipeale eestlase koondkuju suvepuhkusel kauges ja eksootilises riigis. Kui on kohale jõutud, hakatakse häälekalt virisema selle üle, et toit ei koosne samadest elementidest mis kodus ja maitseb ka hoopis teistmoodi. Ilm on palav, inimesed pealetükkivad, rahasummad üle mõistuse ja kõik tahavad mütsi üle kõrvade tõmmata. Kõlab tuttavalt?

Eluaeg pagulane. Maarja Merivoo-Parro intervjuu Eesti pagulaskirjanduse grand old lady Elin Toonaga. ELIN TOONA: „Võib-olla olen kirjutanud sellepärast, et Eesti on mu muinasmaa ja need lood on minu muinasjutud.“

TOIVO TAMMIK: Abhaasia sügis
Abhaasia on nagu Eestigi maailmas pisut kõrvaline koht ning mõlemat on karistatud suurte ja sõjakate naabrite ja ajast aega maad laastanud rüüsteretkedega.
Abhaasia keskvalitsus on niivõrd nõrk ja passiivne, et mingit riigi olemasolu ei ole mägikülades märgata. Peamiselt pensionäridest koosnev elanikkond saab Venemaalt pensioni, mis tagab võimaluse ära elada, kuid kinnisvara saab omada vaid Abhaasia kodanik. Sellega on kerkinud inimeste ette uskumatult jaburad probleemid. Kellelgi peab olema Abhaasia kodakondsus, kellelgi Venemaa oma, kuid enamikul eestlastest on Eestis sugulasi ja ainus mõistlik võimalus neid külastada on Eesti kodakondsuse omamine.

OTT KARULIN: Neoliberaalne (tagasi)pööre
„Nagu igas valdkonnas, on ka hariduses ja kõrghariduses omad immanentsed seadused, ent paraku turu- ja majandusloogika ei arvesta nendega, selle pealetung loetakse universaalseks ja kõigile elualadele sobivaks,“ tõdeb kasvatusteadlane Tiiu Kuurme. Kas neoliberaalne pööre hariduses on tulnud, et jääda, arutavad temaga Marju Lauristin ja Tarmo Soomere. Need ja teised hariduse, teaduse ja kultuuri sõlmpunkte käsitlevad küsimused on arutusel ka sel nädalavahetusel toimuval Eesti Kultuuri Koja, Eesti Haridusfoorumi ja Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud kongressil „Õppimine ja areng Eesti kultuuris“.

EDITH SOOSAAR: Eesti kirjandus maailmaturul
Eesti kirjandust tõlgitakse usinalt, kuid näiteks inglise keelde tõlgitud raamatuid on keeruline kätte saada.
Eesti keelest tõlgitakse võõrkeeltesse ligemale 30 kirjandusteost aastas. Päris suur on ka ulgueestlaste ja estofiilide hulk, kes eesti kirjandust osta sooviks. Paraku on neil raamatuid keeruline kätte saada.
Raske leida, raske osta
Üks probleem välislugejani jõudmisel on see, et puudub ühtne koht, kust ilmunud tõlgete kohta info lihtsalt leiaks. Tõsi, autori nime või raamatu pealkirja järgi otsides leiab raamatu üles. Eesti kirjanduse teabekeskuse lehel on aastate kaupa ka eri keeltesse tõlgitud raamatute nimekirjad. Puudub aga võimalus tõlgitud raamatuid sirvida (nagu Amazoni veebipoes) või sooritada otsingut (näiteks viimase kümne aasta jooksul inglise keeles ilmunud tõlgete kohta).

Soome nüüdistantsu vapper ilge naisterahvas. Marie Pullerits intervjueerib Susanna Leinoneni. SUSANNA LEINONEN: „Lavastuses „Ilge“ ei anta vastuseid, ent pakutakse hulganisti küsimusi, kusjuures sõnum on selge: esitan oma nägemuse, mida naised võiksid ühiskonnas saavutada.“

ÜLO NIINEMETS: Monsanto dokumendid I
Maailma kasutatavaim pestitsiid ja korporatiivne teadus. Kas peame ootama lõplikku teaduslikku tõde?
Pestitsiidide kasutamine on üle kogu maailma tohutult kasvanud, kuid riskianalüüs ja võimalikele ohtudele reageerimine on väga aeglane. Järgnevalt Sirbis ilmuvas artikliseerias tuuakse välja, kuidas avalike institutsioonide teostatavates riskianalüüsides on korporatiivne eelretsenseerimata ja anonüümne „teadus“ suuresti asendanud sõltumatud eelretsenseeritavad teadusuuringud ning kuidas teaduslikke argumente üritavad kummutada agressiivsed korporatiivsed lobigrupid ja tööstuse kinnimakstud variautorid. Nõudes „lõplikku teaduslikku tõde“ on korporatsioonid leidnud hea viisi avalikkuse eksitamiseks ja kahjulike kemikaalide kasutuse piiramise lõputuks edasilükkamiseks. Artikliseerias näidatakse, kuidas Euroopa Liidus otsustusprotsessid venivad ja rõhutatakse ka seda, et Eesti riiklike institutsioonide kaasarääkimisvõime pestitsiiditeemalistes aruteludes on nõrk, sest on keskendutud eelkõige Euroopa Liidu positsiooni jälgimisele. Kuna Euroopa Komisjoni otsustusahel on pikk ja nõuab väga palju aega, siis ei ole selline olukord toimepidev. Võimalikele probleemidele reageerimiseks on lähitulevikus kindlasti vaja luua kemikaalialaste riskihinnangute riiklik teadusvõimekus.

Keele-elu: inimarengu aruanne selgekeelseks

Arvustamisel
Indrek Hargla „Kolmevaimukivi“ lood
Elin Toona romaan „Mihkel, muuseas“
LV „Jazzfest Berlin“
lauluraamatukonverents Tartu Pauluse kirikus
dokumentaalfilm „Tõnu Kõrvits. Lageda laulud“
mängufilm „Fantastilised elukad. Grindelwaldi kuritööd“
Sõltumatu Tantsu Lava „Hingake! Ärge hingake!“
Vene teatri „Tapatöö jumal“
Kinoteatri ja Von Krahli teatri „Monument“
Kristi Kongi ja Mari-Leen Kiipli ühisnäitus „Salajane vilin metsas“
Ungari ja eesti kunstnike näitus „Keelesugulased“
näitused „Stodom. Tähekombinatsioon, mis muutis Eesti fotograafiat“ ja Läti fotomuuseumi näitus „Fotoklubi Rīga“
„Mõõdulindi, loodi ja tušiga. Jooniseid Muinsuskaitseameti arhiivist“ arhitektuurimuuseumis

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht