Sel reedel Sirbis

Publiku pilk: JOHANNES SAAR

Ehkki e-Eestis ei tekita kultuuritarbimise üldine medialiseerumine ja fragmenteerumine põhimõttelisi probleeme ning on laialdaselt ka juurdunud, püsib küsimus Eesti kujutava kunsti publikust jätkuvalt galerii- ja muuseumikülastuste anakronistlikus raamistuses, kus kunstihuviline on kängitsetud passiivse pealtvaataja rolli. Käesolev artikkel problematiseerib selle tähelepaneku kui ülesande jõustada publiku levinumaid kunstitarbimisviise ja häält dialoogipartnerina nii meedias kui ka professionaalses kunstikommunikatsioonis.

EVA-LIISA LINDER: Lasteteatri suhtlusarhitektuur

HEDI-LIIS TOOME: Mida tunneb teatris publik?

Teatripubliku uurimisel eristatakse kahte tüüpi uuringuid: publiku-uuringud, mille eesmärk on saada teada, kes, kui palju ja millistel põhjustel teatris käib, ning retseptsiooniuuringud, mille abil selgitatakse välja, mida vaatajad teatris kogevad.

AVE KONGO. Hääled Annelinnast

Kuidas luuakse kogukonda

Viimase pooleteise aastaga on arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonnas päevakorda kerkinud vabaplaneeringuliste elamualade tulevik. Sisulisi arutelusid on toimunud ka varem, kuid nüüd on aeg küps muudatuste kavandamiseks ja teostamiseks. Kuidas aktiviseerida elanikkonda, et elukeskkonna parandamine ei käiks vaid ülalt alla käsuliini pidi?

MADLE LIPPUS: Kogukond on partner kohaliku elu korraldamisel

Veebruari lõpus esitlesid Linnalabor ja külaliikumine Kodukant uuringut „Eesti kogukondade hetkeseis”.

KERRI KOTTA: Osaluskontserdid – kas uus vorm publikuga suhtlemiseks?

HENRI KÕIV: Kindlalt teisiti edasi

Tänavused valimistulemused andsid korraga kaks vastandlikku signaali: valijad soovisid muutust, aga pelgasid liiga suurt muutust. Lõpptulemuseks on vilets kompromiss, mis muudab parlamendi senisest veel parempoolsemaks ja rahvuskonservatiivsemaks. Vabaerakonna ja EKRE pääs parlamenti tähendab, et Reformierakonnale muutub poliitiline kombinatoorika nüüdsest keerulisemaks.

JAN KAUS: Koht kui aeg

Inspireerituna Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari raamatust „Mis on filosoofia?“

Aeg muudab, kuigi ise ei muutu. Aeg vormib ja kulutab kohta, kuigi täpsem oleks ehk öelda, et koht vormub ja kulub ajas. Aja ja koha suhe on ebavõrdne: koht ajale kulutavat mõju ei avalda. Sestap võib mõnikord tunduda, et aega justkui ei eksisteerigi, et aja jagamine minevikuks, olevikuks ja tulevikuks on selgelt kunstlik, aga see tuleneb tõsiasjast, et aeg ei muutu, vaid lihtsalt asetub, aeg justkui „alustab“ kusagilt „eest“ ja kandub kuhugi „taha“, aga see ei muuda ega kuluta aega.

VIIVE-RIINA RUUS: Õpetajaameti evolutsioonist

Siinse kirjutise lähtekohaks on mure õpetajakutse ebapopulaarsuse pärast. Üliõpilaskonnas on neid, kes teevad valiku õpetajaameti kasuks, vähe ja enamasti ei ole õpetajakutse esimene eelistus. Pedagoogide arvates suhtub ühiskond õpetajatöösse üleolevalt.

 MARTA BAŁAGA rääkis võõrkeelse filmi Oscari võitnud „Ida” XXX Paweł Pawlikowskiga tema varastest dokkidest, mis ei olnudki justkui päris dokid, „Ida“ fenomenist ja … jalgratta leiutamisest.

MAARJA HINDOALLA: Maailma parandamine kaisukarudega

Saksa filmitegija Wieland Speck liitus 1982. aastal „Berlinale“ filmifestivaliga ning temast sai kümme aastat hiljem kõrvalprogrammi „Panorama“ kuraator. „Panorama“ püüd on alati olnud tõstatada sotsiaalseid probleeme ja otsida uut esteetilist lähenemist. 1987. aastal asutati Specki algatusel Teddy-nimeline auhind, mis on mõeldud parimate LGBT-filmide tunnustamiseks.

IMMO MIHKELSON: Sina, mina ja eesti klassikaplaat

Klassikaraadio on algatanud küsitluse „Eesti klassikaplaat“. Eesmärk on teada saada, millised heliplaadid meie tõsise muusikaga on inimestele kõige enam muljet avaldanud. Loomulikult on praegusel meediaküllastuse ajal igasuguste reastamiste, pingerivide ja edestamistabelitega liig juba ammu käes, kuid lihtne oleks selg pöörata, kuulutades, et kõik see on üks ja seesama jama. Nõnda oleksid tühine ja oluline justkui võrdsena ühes prügikastis või ühesuurused plinkivad täpikesed ekraanil. Just nii võib küllastusest tekkinud tüdimushetkel tunduda.

PEALELEND: Taaniel Raudsepp, Tallinna Kunstihoone juhataja

GREETE KÕRVITS: Heavy metal ei hammusta, vaid teeb targaks

Kuidas ületada näiliselt olematu sild levi- ja süvamuusika vahel? 16.–20. veebruarini tegi Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) julge hüppe üsna tundmatusse vette, korraldades loengu ja nädalase seminarisarja metal-muusikast, performatiivsusest ja identiteetidest Erlangen-Nürnburgi ülikooli doktori Gerd Bayeriga. Seminaril oli osalejaid nii EMTAst, kunstiakadeemiast, Tallinna ja Tartu ülikoolist kui ka vabakuulajate seast.

ART LEETE. Soome-ugri maitse

Ühes Vene telesaates pidid modellid, poliitikud ja sportlased mängus püsimiseks sööma midagi ebatavalist. Osalejad olid paastunud ja vaimu valmis pannud, et neelata „tavapärast“ kraami, näiteks vihmausse ja prussakaid, ent neid ootas ees õudus, mida ette ei osatud aimata – soome-ugri toit.

Poliitilised mõrvad Venemaal

Eesti lastekirjandus ja tõlkekirjandus lastele aastal 2014

Tõrva keskväljaku arhitektuurivõistlus

Arvustamisel

Lühifilmide kassett „Kontakt“

IX Tallinna talvefestival

Händeli „Iisrael Egiptuses“

Eesti Draamateatri „Laulud halli mere äärest“

Kunstirühmituse Laik näitus „Valgustung“

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming