Sel reedel Sirbis a.D 2016

Sirbi vahel Diplomaatia nr 12. Järgmine Sirp ilmub 6. jaanuaril.

JÜRI REINVERE. Facebooki kiituseks
Hirm ja ebakindlus sunnivad haarama esimese ettejuhtuva turvalisusepakkuja järele.
A. D. 2016 rullus meie kõigi ees lahti nagu üks pärsia vaip – koos oma miljonite pagulaste, värvide ja üllatustega, mis meenutasid mingit halvasti komponeeritud sümfooniat või ebatsensuursete sõnadega keskaegseid madrigale.

Mustade elevantide aasta. MEELIS OIDSALU, URVE ESLAS, ANDREAS KAJU ja TARMO JÜRISTO vestlevad aastast, mil tõde ei ole enam oluline.
2016. aasta tundub olevat sõna väärtuse või väe, kui poeetiliseks minna, kuhtumise aasta.

CARL-DAG LIGE: ERMi varjus ehk Kilde Eesti arhitektuurielust 2016. aastal
Tulevastes rahvusvahelist arhitektuurielu kajastavates raamatutes kirjutatakse 2016. aasta juures rasvaste tähtedega ilmselt Zaha Hadidi ja Alejandro Aravena nimed. Jõudnud veebruaris vastu võtta RIBA (Kuninglik Briti Arhitektide Instituut) kuldmedali, tõi juba märts kurva uudise Dame Hadidi ootamatust surmast. Aravenale, kes kureeris tänavust Veneetsia arhitektuuribiennaali, mis käsitles jätkusuutlikku linnaehitust nii tehnoloogiate kui ka kogukonnakeskse planeerimise osas, omistati biennaali kiiluvees arhitektuurimaailma Oscariks tituleeritud Pritzkeri auhind.

Ei lahja ega rammus. 2016. aastale tagasi vaadates ei saa öelda, et sõnateater oleks läinud kuidagi lahjemaks, ent eriti erksaid plahvatusi ka silma ei hakka, kinnitab teatriuurija ja -kriitik ning õppejõud MADLI PESTI.

TARMO SOOMERE: Haridussüsteemi uued astmed ehk Õppimine ilma õpetajata
Mõned aastad tagasi Saksamaal ja meilgi laineid löönud Thilo Sarrazini raamatus „Saksamaa käib maha“ saab kristallselgeks hariduse fundamentaalne roll ühiskonna püsimajäämises meile harjumuspärasel moel ja enamasti ka meeldivas võtmes. Tema meelest on hea hariduse omandamise vältimatuks eelduseks lugemisoskus ja rehkendamise ehk matemaatika tundmine. Seetõttu pole ka kuigi imelik, et Eesti Kultuuri Koja 2016. aastakonverentsi esimesel päeval toimetas laval ebatavaliselt suur seltskond matemaatikuid ja kogu üritusel kõneldi tavalisest märksa puhtamas ja väljendusrikkamas eesti keeles.

MARIA-KRISTIINA SOOMRE reisikiri kunstiaastast 2016

PILLE-RIIN LARM: Kartograafilisest elaanist traumakirjanduseni
Sel sügisel kaitsti Tartu ülikoolis lausa kaks eesti kirjanduse alast doktoritööd: Maarja Hollo „Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus“ (2016) ja Brita Meltsi „Kirjanduslikud omailmad ja nende autobiograafilisuse lätted“ (2016). Kuigi palju aega ei ole möödunud ka neile eelnenud Mart Velskri „Lõunaeesti kirjandusloo kirjutamise võimaluste“ kaitsmisest (2014). Kõigi kolme töö puhul on tegu artikliväitekirjadega. See, et need on eestikeelsed, ei ole eesti kirjanduse erialal mõistagi erandlik, aga ülikooli üldise suundumuse taustal juba küll.

TÕNU TENDER: Keeleaasta 2016
Eesti 2016. aasta keele-elu iseloomustavad eelkõige muutused keele(haridus)poliitika kujundajate, koordineerijate, rakendajate, sh institutsioonide/asutuste seas.
Keeleteema koalitsioonilepingutes. Eelmise ehk Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonileppe (2015–2016) mõnedki peatükid (13, 15, 17 jt) sisaldavad üsna üksikasjalikult eesti keele arendamise ja õppimise-õpetamisega seonduvaid kavatsusi. Uues Eesti Keskerakonna, IRLi ja SDE koalitsioonileppes on kirjas, et seda ei koormata rohkete lubaduste ega paljude detailidega: valitsusliidu eesmärk on teha rohkem, kui leppes kajastatud. Vist seetõttu on seal eesti keele kui emakeele kohta vaid üks lause: „Eesti keele hoidmine ja areng on põhiseaduslik väärtus“.

JAAK ALLIK: President, kes tahtiski olla kuulsam välismaal
Ilvese suhtumine oma Balti kolleegidesse sarnanes tema suhtumisega omaaegsetesse valitsuskaaslastesse, kellest ta pidas end intellektuaalselt paremaks.
Argo Ideon, THI. President Ilvese Kadrioru aastad 2006–2016. Kujundanud Tarmo Rajamets.
Toimetanud Toomas Mattson, Liina Kivimäe ja Aili Saks. Hea Lugu OÜ, 411 lk.
Argo Ideon pole püüdnud kokku panna THI terviklikku elulooraamatut. Täpsem olnuks pealkiri „Muljeid ja märkmeid president Ilvese välispoliitilisest tegevusest“, kirjeldatakse ju peamiselt presidendi välisreisidega seotut. Peale kohustusliku presidendivalimiste temaatika pole raamatus sõnagi Ilvese sisepoliitilisest aktiviteedist ja suhetest teiste eesti tipp-poliitikutega, puuduvad ka muljed presidendi maakonnavisiitidest (v.a esimesest, Ida-Virumaale tehtust). Kas selle valiku põhjustas autoripoolse huvi puudumine või peegeldab see hoopis riigisisese problemaatika marginaalseks pidamist THI enese poolt, milles Ilvest ju kogu aeg ongi süüdistatud?

KADRI UKRAINSKI, HANNA KANEP, KADI TIMPMANN: Kuidas rahastamine mõjutab teaduse joondumist majanduse eesmärkide järgi?
Teaduse kui sotsiaalselt konstrueeritud nähtuse puhul määrab teadlase väärtuse usalduse tsükkel, mis toetub kolleegide-konkurentide positiivsele hinnangule. Seda tsüklit stimuleerivad omakorda reputatsiooni kaasabil kättevõidetud teadusprojektid. Tavapäraselt käsitatakse publikatsioone (ka tsiteeringuid) ning projektitulu teadussüsteemis üksteist täiendavate stiimulitena. Stiimulitena avaldavad selles tsüklis mõju ka teaduse laiemad eesmärgid – innovaatilisus, ühiskondlik tunnustus (arvamusliidri roll), auhinnad jne.

MARINA RICHTER: Pimedad ööd, kahvatud filmid
PÖFFi põhivõistlusprogrammi tase oli tänavu üllatavalt ebaühtlane, koosnedes osaliselt hetkega pärast vaatamist unustusse vajuvatest filmidest
20. sünnipäeva aastal oleks värskeimalt A-kategooria festivalilt oodanud tugevat võistlusprogrammi, mis algataks hulgaliselt vestlusi ja diskussioone. Kui nüüd aga mingit poleemikat ka tekib, siis ei ole sel tõenäoliselt midagi pistmist põhivõistlusega – kahvatutes toonides valikuga, mis koosnes osaliselt hetkega pärast vaatamist unustusse vajuvatest filmidest. Üldmulje varieerub vaadatavast meeldivani, mõne tervitatava erandiga. Tunnistan, et kõndisin välja kolmelt filmilt: Vassilis Mazomenose „Liinid“ (pidasin vastu kuni kolmanda osani „Tehas“), Pavel Lungini „Padaemand“ ja Lu Zhangi „Vaikne unelm“. Ja siis jäi veel üheksa …

ANDREI LIIMETS: Millest mõtleb tuleviku filmitegija? Muljeid Pimedate Ööde Filmifestivali debüütide programmist ja teistest aasta uutest tulijatest.
Kes Eesti filmielu tähtsündmuse, PÖFFiga pikemalt üht sammu käinud, on näinud, kui palju on festival aeglaselt, kuid kindlalt muutunud. Liigagi eredalt on meeles käsitsi sisse trükitud ja piinlikult valedel hetkedel maandunud subtiitrid, festivali ja filmide tiitleid unustama kippuvad sissejuhatused, akadeemilise veerandtunni mõõtu hilinemised kavas ning valesti kokku pandud filmilindid. Oma kahekümnendaks juubeliks on PÖFF neist päevist muidugi mitu sammu edasi astunud ja saab uhkeldada käputäie maailma A-kategooria festivalide hulka kuulumisega. Kui hakata loetlema üles neid, kes veel koorekihti kuuluvad – Cannes, Berliin, Veneetsia, Karlovy Vary jt – saab üsna kiirelt selgeks, kui privilegeeritud staatusega on tegemist. Paraadürituse glamuuriga kaasnevad aga ka kohustused ja vastutus, uus identiteediotsing, soov rõhuda varasemast enam esilinastustele ja väliskülalistele.

Eestlane on varmas toapoiss. Intervjuu Mihkel Mutiga. MIHKEL MUTT: „Elukohavahetus, oma vanadest juurtest lahtirebimine on saanud uueks normaalsuseks. Uus globaalskvottimine võiks olla düstoopiate aines.“

Kamba tehtud kaunikene. Sel aastal riisusid arhitektuuripreemiate koore Jan Skolimowski ja Kamp Arhitektid. Neid tunnustas sisearhitektide ja arhitektide liit, aga ka kultuurkapital Lenne bürooruumide, Pärnu rannastaadioni ja Hektori hosteli eest. Nendest objektidest ja arhitektuurist laiemalt räägib JAN SKOLIMOWSKI.

Hasso Krulli kõne
Jüri Kolgi „Argitraagika“

Arvustamisel
Argo Ideoni „THI. President Ilvese Kadrioru aastad 2006–2016“
Draamateatri „Armunud Shakespeare“ ja Ugala „Tasujad“
Dokumentaalfilm „Gimme Danger“
Andrei Ivanovi „Argonaut“ ning Juri Lotmani ja Jelena Pogosjani „Suurilma lõunasöögid“
Näitus „Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt. 45 aastat dokumentaalfotograafiat Lõuna-Aafrikas“ ning Eesti kunstnike näitus „Refleksioon: vaade seest ja väljast. Väljaanne III“ Moskvas
Festivalid „Jõulujazz“ ja „Vox XX“

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming